Erinevus lehekülje "Sõnajalgtaimed" redaktsioonide vahel

undo vandalism
P
Märgis: Mobiilimuudatus
(undo vandalism)
*[[Keerdlehikud]] (''Polypodiopsida'' ehk ''Pteridopsida'' ehk ''Filicopsida'')
}}
'''Sõnajalgtaimed''' ehk '''pteridofüüdid''' ehk '''tüvendeostaimed''' (''Pteridophyta'' ehk ''Filicophyta'') on [[soontaimed]]e [[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]], kuhu kuulub umbes 20 000 [[liik (bioloogia)|liiki]]. Taksoni sünonüümina on kasutatud ka ''Polypodiophyta'', kui seda käsitletakse [[alamhõimkond|alamhõimkonnana]]. Teadust, mis uurib sõnajalgu, nimetatakse [[pteridoloogia]]ks, vastavat eriteadlast aga pteridoloogiks.
.
 
Eestis kasvab [[pärismaine elustik|pärismaisena]] 47 liiki sõnajalgtaimi.
.
 
Sõnajalgtaimede klassifitseerimisel on tõsiseks raskuseks varjatud liigid. Varjatud liik sarnaneb väliselt väga mõne teise liigiga, kuid erineb sellest geneetiliselt, nii et omavaheline ristumine on võimatu. Mõnikord on selleks mingi liigi diploidne ja tetraploidne vorm. Paljudel juhtudel tuleb niisuguses olukorras määrata uus liik. Tõenäoliselt on veel palju varjatud sõnajalaliike avastamata ja määramata.
==Vaata k==
*[[Kategooria:Taimed]] [[Kategooria:Sõnajalgtaimed| ]] used
 
Sõnajalgtaimed ilmusid [[kivistis]]tesse varases [[karbon]]is. [[Triias]]est on teada juba palju tänapäevaseid [[perekond (bioloogia)|perekondi]]. Hilis[[kriit (ajastu)|kriidis]] toimus nii-öelda suur sõnajalaplahvatus: sõnajalgtaimed mitmekesistusid oluliselt ja tekkisid paljud tänapäeva perekonnad. Suur osa [[Fossiilkütus|fossiilkütustest]], näiteks [[põlevkivi]]st, koosneb [[keskaegkond|keskaegkonna]] sõnajalgtaimede jäänustest.
m
 
Sõnajalad võtavad endasse [[pinnas]]es olevaid [[Raskmetallid|raskmetalle]] ja mürkaineid, eriti [[arseen]]i. Sel põhjusel kasutatakse sõnajalgu pinnase puhastamiseks. [[Moskiitosõnajalg]] seob õhust [[lämmastik]]ku, mida seejärel teised taimed saavad kasutada; sel põhjusel kasutatakse moskiitosõnajalga [[põllumajandus]]es.
 
Sõnajalgu kasutatakse vahel meditsiinis haavade raviks ja puhastamiseks. Sitketest sõnajalgadest saab häid sidemeid. Kui sõnajalalehe alapoolega hõõruda [[kõrvenõges]]e kõrvetusejälgi, siis kaob kõrvetus ära.
 
Paljude rahvaste [[mütoloogia]]s toob sõnajalaõie leidmine suurt [[õnn]]e. Tegelikult ei kuulu sõnajalad [[õistaimed]]e hulka ega õitse iialgi.
 
[[Inglismaa]]l olid [[Victoria]] ajastul sõnajalad väga populaarsed: niihästi nende kollektsioneerimine kui kujutamine [[kunst]]is, sealhulgas [[keraamika]]s, [[klaas]]is, [[metall]]is, [[tekstiil]]is, [[skulptuur]]is jne. Piltlikult öeldi, et sõnajalgu kohtab seal kõikjal alates [[ristimine|ristimis]]kingitustest kuni [[hauakivi]]de kujunduseni. Sõnajalgade siseruumides kasvatamise mood viis [[Wardi kast]]i leiutamiseni. See kast oli klaasist anum, mis ei lasknud sisse välisõhku ja säilitas vajaliku niiskuse. Wardi kastis transporditi taimi.
 
==Vaata kka==
*[[Eesti sõnajalgtaimede süstemaatiline nimestik]]
 
[[Kategooria:Taimed]]
*[[Kategooria:Taimed]] [[Kategooria:Sõnajalgtaimed| ]] used
37 031

muudatust