Erinevus lehekülje "Adolphe Charles Adam" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (Lükkasin ümber väite, et Eestis pole Adami teoseid lavastatud – tegelikult on "Giselle'i" lavastatud siin lausa 12 korda.)
P
{{Toimeta|lisaja=Ahsoous|aasta=2018|kuu=märts}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=mai}}
[[Pilt:Adolphe Adam.jpg|thumb|Adolphe Adam, [[Nicolas-Eustache Maurin]]i [[litograafia]], 1850]]
'''Adolphe Charles Adam''' [ad'olf šarl ad'aan ''või'' ad'aam] ([[24. juuli]] [[1803]] [[Pariis]] – [[3. mai]] [[1856]] Pariis) oli [[prantslased|prantsuse]] [[helilooja]], muusikakriitik ja kompositsiooni õpetaja. Komponeeris 24 koomilist ooperit ja muusika 14 balletile, millest tuntuimad on "[[Giselle]]" ja "[[Korsaar]]".
 
Ta komponeeris 24 koomilist ooperit ja muusika 14 balletile, millest tuntuimad on "[[Giselle]]" ja "[[Korsaar]]".
 
== Karjääri algus ==
Juudi päritolu komponistist, pianistist ja Pariisi konservatooriumi klaveriõpetajast isa Jean-Louis Adam ja arsti tütrest ema Élisabeth-Charlotte-Jeanne Coste ei olnud vaimustuses, et pojast saab muusik. Adolphe alustaski õpinguid inseneriameti omandamiseks, kuid isa õpilase Ferdinand Héroldi innustusel otsustas siiski heliloomingu kasuks. 17-aastaselt asus õppima Pariisi konservatooriumi orelit ja kontrapunkti François Benoist', Anton Reicha ja [[François-Adrien Boieldieu|François-Adrien Boïeldieu]] juures. Mängis konservatooriumi orkestris [[timpan]]eid. 20-aastasenaaastaselt hakkas kirjutama laule Pariisi vodevilliteatritele, mängis Pariisi Théâtre Gymnase-Dramatique'i orkestris ja oli samas hiljem koormeister. Aitas 1825 Boïeldiue'l valmistada ette Opéra-Comique'is ettekandmiseks tema "La dame blanche". Käis 1826 reisimas Hollandis, Saksamaal ja Šveitsis. Genfis kohtus libretist [[Eugène Scribe]]'iga, kes innustas teda komponeerima koomilisi oopereid. Scribe'iga koostöös valmis tal järgneva 30 aasta jooksul mitmeid oopereid.
[[Fail:Adolphe Adam -1856 -sized.JPG|pisi|Adolpe Adam ca 1856]]
 
== Lavamuusika komponistLavamuusikahelilooja ==
Alustas ooperikomponistiooperihelilooja karjääri ühevaatuseliste teostega, mis kanti ette Gymnase'is, Théâtre des Nouveautés ja Théâtre du Vaudeville'is ning alates 1830. aastast valdavalt Opéra-Comique'is. 1934 triumfeeris koomilise ooperiga "Le chalet" ("Suvila"), mida etendati 40 aasta jooksul Opéra-Comique'is üle 1000 korra. Kirjutas 1832 kaks ooperit ("His First Campaign", "The Dark Diamond") Londoni [[Covent Garden]]ile. 1839 läks tsaar Nikolai I kutsel Peterburi, kus esitati tema balletid "La fille du Danube" ("Doonau tüdruk") ja "L'écumeur de mer" ("Merekübar") ning otse tsaarile pühendatud ooper "Le brasseur de Preston" ("Prestoni õllepruulija"), mille etendusi helilooja ise dirigeeris.
 
Pärast tüli [[Opéra-Comique]]'i direktori Alexandre Basset'ga asutas novembris 1847 Opéra-Nationali, mis aga suutis tegutseda vaid kolm kuud. Tulemuseks oli, et Adam oli laostunud nii moraalselt kui ka rahaliselt. Majandusliku olukorra kohendamiseks hakkas kirjutama artikleid ajakirjadele Le constitutionell ja Assemblée nationale ning võttis 1849 vastu Pariisi konservatooriumi kompositsiooni professori ametikoha. 1853 olid võlad makstud.
 
== Tippteosed ==
Pärast Basset' lahkumist pöördus tagasi Opéra-Comique'i, kus 1850 esietendus üks tema parematest ooperitest, Scribe'i tekstile loodud "Griselda, ou La nouvelle Psyhé" (Griselda, uus Psyhé). Oli seejärel kuni elu lõpuni väga viljakas ja vitaalne komponisthelilooja, kirjutades 1852–1856 koguni 13 ooperit. Avaldas tugevat suunavat mõju prantsuse koomilise ooperi arengule. Suurem osa tema 70 vodevillist ja 24 koomilisest ooperist on tänaseks unustatud. Rahvusvaheliselt populaarseim ooper on jätkuvalt "Le postillon de Lonjumeau" ("Lonjumeau postiljon"), mis sisaldab tenorite paraadnumbriks peetavat suurepärast postiljoniaariat "Mes amis, écoutez l'histoire" ("Mu sõbrad, kuulake lugu").
 
Laialdase rahvusvahelise tuntuse saavutas aga hoopis oma 14 balletiga, millest väljapaistvaim ja rahvusvahelisse standardrepertuaari kuuluv on "Giselle", mille libreto aluseks on üks Théophile Gautier' jutustus. Esmaettekanne oli 28. juunil 1841 Pariisi Opéras. Koreograafid olid Jean Coralli ja Jules Perrot.
 
== Teoseid (esiettekanded Pariisis, kui pole teisiti märgitud) ==
* Pierre et Marie, ou Le soldat ménétrier (1924),
Pierre et Marie, ou Le soldat ménétrier (1924), L’oncle d’Amérique (1826), Monsieur Botte (1827), La reine de seize ans (1828), Les trois cantons, ou La Confédération suisse (1828), Pierre et Catherine (1829), Danilowa (1830), Joséphine, ou Le retour de Wagram (1830), His First Campaign (London, 1832), The Dark Diamond (London, 1932), Une bonne fortune (1834), Le chalet (ooper, 1834), Le marquise (1835), Le postillon de Lonjumeau (operett, 1836), La fille du Danube (balett, 18369 Le brasseur de Preston (1838), Die Hamadryaden (Berliin, 1840), Le rose de Péronne (1840), Giselle (balett, 1841), Le roi d’Yvetot (1842), Lambert Simnel (1843), Cagliostro (1844), Richard en Palestine (1844), Les premiers pas (1847), Le toreador, ou L´accord parfait (1849), Giralda, ou La nouvelle Psyché (ooper, 1850), Se j’étais roi (ooper, 1852), La poupée de Nuremberg (1852), Le roi des halles (1853), Le bijou perdu (1853), Le muletier de Tolède (1854), A Clichy (1854), Le houzard de Berchini (1855), Le Corsaire (ballett, 1856) Falstaff (1856), Mam’zelle Geneviève (1856), Les pantins de Violette (1856).
* L’oncle d’Amérique (1826),
* Monsieur Botte (1827),
* La reine de seize ans (1828),
* Les trois cantons, ou La Confédération suisse (1828),
* Pierre et Catherine (1829),
* Danilowa (1830),
* Joséphine, ou Le retour de Wagram (1830),
* His First Campaign (London, 1832),
* The Dark Diamond (London, 1932),
* Une bonne fortune (1834),
* Le chalet (ooper, 1834),
* Le marquise (1835),
* Le postillon de Lonjumeau (operett, 1836),
* La fille du Danube (balett, 1836)
* Le brasseur de Preston (1838),
* Die Hamadryaden (Berliin, 1840),
* Le rose de Péronne (1840),
* Giselle (balett, 1841),
* Le roi d’Yvetot (1842),
* Lambert Simnel (1843),
* Cagliostro (1844),
* Richard en Palestine (1844),
* Les premiers pas (1847),
* Le toreador, ou L´accord parfait (1849),
* Giralda, ou La nouvelle Psyché (ooper, 1850),
* Se j’étais roi (ooper, 1852),
* La poupée de Nuremberg (1852),
* Le roi des halles (1853),
* Le bijou perdu (1853),
* Le muletier de Tolède (1854),
* A Clichy (1854),
* Le houzard de Berchini (1855),
* Le Corsaire (ballett, 1856)
* Falstaff (1856),
* Mam’zelle Geneviève (1856), L
* es pantins de Violette (1856).
 
{{DEFAULTSORT:Adam, Adolphe}}
119 249

muudatust