Erinevus lehekülje "Adolphe Charles Adam" redaktsioonide vahel

'''Adolphe Charles Adam''' [ad'olf šarl ad'aan ''või'' ad'aam] ([[24. juuli]] [[1803]] [[Pariis]] – [[3. mai]] [[1856]] Pariis) oli [[prantslased|prantsuse]] [[helilooja]], muusikakriitik ja kompositsiooni õpetaja. Komponeeris 24 koomilist ooperit ja muusika 14 balletile, millest tuntuimad on "[[Giselle]]" ja "[[Korsaar]]".

Juudi päritolu komponistist, pianistist ja Pariisi konservatooriumi klaveriõpetajast isa Jean-Louis Adam ja arsti tütrest ema Élisabeth-Charlotte-Jeanne Coste ei olnud vaimustuses, et pojast saab muusik. Adolphe alustaski õpinguid inseneriameti omandamiseks, kuid isa õpilase Ferdinand Héroldi innustusel otsustas siiski heliloomingu kasuks. 17-aastaselt asus õppima Pariisi konservatooriumi orelit ja kontrapunkti François Benoist', Anton Reicha ja [[François-Adrien Boieldieu|François-Adrien Boïeldieu]] juures. Mängis konservatooriumi orkestris [[timpan]]eid. 20-aastasenaaastaselt hakkas kirjutama laule Pariisi vodevilliteatritele, mängis Pariisi Théâtre Gymnase-Dramatique'i orkestris ja oli samas hiljem koormeister. Aitas 1825 Boïeldiue'l valmistada ette Opéra-Comique'is ettekandmiseks tema "La dame blanche". Käis 1826 reisimas Hollandis, Saksamaal ja Šveitsis. Genfis kohtus libretist [[Eugène Scribe]]'iga, kes innustas teda komponeerima koomilisi oopereid. Scribe'iga koostöös valmis tal järgneva 30 aasta jooksul mitmeid oopereid.

== Lavamuusika komponistLavamuusikahelilooja ==

Alustas ooperikomponistiooperihelilooja karjääri ühevaatuseliste teostega, mis kanti ette Gymnase'is, Théâtre des Nouveautés ja Théâtre du Vaudeville'is ning alates 1830. aastast valdavalt Opéra-Comique'is. 1934 triumfeeris koomilise ooperiga "Le chalet" ("Suvila"), mida etendati 40 aasta jooksul Opéra-Comique'is üle 1000 korra. Kirjutas 1832 kaks ooperit ("His First Campaign", "The Dark Diamond") Londoni [[Covent Garden]]ile. 1839 läks tsaar Nikolai I kutsel Peterburi, kus esitati tema balletid "La fille du Danube" ("Doonau tüdruk") ja "L'écumeur de mer" ("Merekübar") ning otse tsaarile pühendatud ooper "Le brasseur de Preston" ("Prestoni õllepruulija"), mille etendusi helilooja ise dirigeeris.

Pärast Basset' lahkumist pöördus tagasi Opéra-Comique'i, kus 1850 esietendus üks tema parematest ooperitest, Scribe'i tekstile loodud "Griselda, ou La nouvelle Psyhé" (Griselda, uus Psyhé). Oli seejärel kuni elu lõpuni väga viljakas ja vitaalne komponisthelilooja, kirjutades 1852–1856 koguni 13 ooperit. Avaldas tugevat suunavat mõju prantsuse koomilise ooperi arengule. Suurem osa tema 70 vodevillist ja 24 koomilisest ooperist on tänaseks unustatud. Rahvusvaheliselt populaarseim ooper on jätkuvalt "Le postillon de Lonjumeau" ("Lonjumeau postiljon"), mis sisaldab tenorite paraadnumbriks peetavat suurepärast postiljoniaariat "Mes amis, écoutez l'histoire" ("Mu sõbrad, kuulake lugu").