Rudolf Friml: erinevus redaktsioonide vahel

'''Rudolf Friml,''' (pseudonüümpseudonüümiga '''Roderick Freeman''') ([[7. detsember]] [[1879]] [[Praha]] – [[12. november]] [[1972]] [[Los Angeles]], [[Hollywood]]). oli Tšehhi (böömi) päritolu USA operettide ja muusikalide helilooja.

Pärit väga vaesest tšehhi perekonnast. Oli noorukina eriti andekas klaverit mängima. Naabrid korjasid raha, et saata tedata Praha konservatooriumissekonservatooriumi õppima. Seal avanes ta talent otsekohe, mida kroonis riiklik stipendiumistipendium. Õppis klaverit [[Joseph Jiránek]]<nowiki/>i ja komponeerimist [[Antonín Dvořák]]<nowiki/>i juhendamisel. Heideti 1901 konservatooriumist välja, kuna esines ilma luba küsimata. Sai kohe väljapaistva viiuldaja [[Jan Kubelik]]<nowiki/>u klaverisaatjaks, kellega käis ringreisidel Euroopas ja USAs. AlustasHakkas pärast lõpetamist lauludelaule komponeerimisegakomponeerima.

Visiidil USA-s 1904 esitas ''Carnegie Hall''isHallis oma esimese klaverikontserdi. See sai vaimustatud vastuvõtu osaliseks. Nimeka tšehhi soprani [[Emmi Destinn]]<nowiki/>i kaasabil asuma kaks aastat hiljem alaliselt elama Ameerika Ühendriikidesse. Kuid esialgu oli töö leidmisega raskusi ning elatas end juhutöödest klaverimängijana. Sai lõpuks New Yorgi [[Metropolitan Opera|''Metropolitan Opera'']] repetiitori koha. 1912. aastal sai pakkumise asendada helilooja [[Victor Herbert]]<nowiki/>it, kes oli keeldunud komponeerimast uut teost pretensioonikale  primadonna [[Emma Trentini]]<nowiki/>le. Tulemuseks oli Kesk-Euroopa opereti stiilis loodud muusikaline komöödia ''"The Fireflay''" ("Jaanimardikas"). See oli väga edukas ja pani sisuliselt aluse Frimli USA karjäärile. Tähelepanu äratas ka ''"Katinka''", mida mängiti 220 korda.

Pärast Esimest maailmasõda loobus keskeuroopalikust [[FranzFerenc Lehár]]<nowiki/>iti jäljendavast komponeerimisstiilist ning võttis omaks ameerikaliku muusikalise komöödia loomise põhimõtted, kuhu püüdis integreerida Euroopa operetitraditsioone. Esialgu ei toonud stiilimuutus talle edu. Nii ''"The Little Whoppe''rWhopper" ("Väike vapper") kui ka ''"Cinders''" jäid erilise tähelepanuta. Kuid koos [[Herbert Stothart]]<nowiki/>iga loodud ameerikalik operett ''"Rose-Marie''" tagas talle tolle aja ühe ameerika populaarseima muusikalise komöödia komponistihelilooja positsiooni. Ka Euroopas ja Austraalia pakkus see lavateos suurt huvi. Edukad olid ka järgmised teoseidteosed: ''"The Vagabond King''" ("Hulkurkuningas") ja ''"The Three Musketeers''" ("Kolm musketäri")s. 1930. aastatel ameeriklaste muusikaline maitse aga muutus ning Frimli uued teosed ei leidnud enam erilist poolehoidu. Pärast ''teose "Music hath Charms''" ("Muusika on võluv") läbikukkumist loobus lavamuusika komponeerimisest ja keskendus muusika loomisele Hollywoodi filmidele. Saavutas seal komponistihelilooja ja arranžeerijana väljapaistvat edu.

Oli neli korda abielus. 1909. aastal abiellus Los Angeleses [[Mathilde Baruch]]<nowiki/>iga, kellega oli kaks last. Teine abikaasa oli näitlejanna [[Blanch Betters]], kes osales Frimli muusikalis "Katinka" koorilauljana. Kolmas kaasa, samuti näitlejanna, [[Elsie Lawson]] osales Frimli ''"Gloriannas''". Temaga oli Frimlil poeg William. Pärast kolme lahutatud abielu oli neljas kaasa, temast 34 aastat noorem Hiina päritolu [[Kay Wong Ling]] (1913-2007) helilooja kõrval surmani.

1912–34.Aastatel aastatel1912–1934 komponeeritud  24 opereti ja muusikalise komöödia kõrval, mida kaasajal väga harva esitatakse, komponeeris ka muusika balletile ''"O Mitake San''" (1905). Oli ka paljude populaarsete lööklaulude ja TVtelevisiooni muusikashowdemuusikaetenduste komponisthelilooja.

Tema kõige edukamat ja laia rahvusvahelist esitamist leidnud operetti "Rose-Marie" on kuuel korral mängitud Eesti teatrites (Estonia 1938, 1950 (lavastas [[Paul Mägi]]), 1976 (lavastas [[Sulev Nõmmik]]); Vanemuine 1946, 1996; Endla 1945).