|
Ateena demokraatia toimis [[5. sajand eKr]] [[Pärsia sõda|Pärsia sõja]] ja [[Peloponnesose sõda|Peloponnesose sõja]] vahelisel ajal.
462/[[461 eKr]] toimus Ateenas pööre demokraatiale. Aristokraatlikult ja [[Sparta]]-sõbralikult meelestatud [[Kimon]] pagendati [[ostrakism]]iga kümneks aastaks. Samal ajal viis [[Ephialtes]] läbi [[reform]]i, millega võttis [[areopaag]]i nõukogult poliitilise võimu, andes selle rahvakoosolekule, osalt viiesaja- nõukogule ja heliaiale[[heliaia]]le (Ateena kõrgemale kohtule). Sellega likvideeriti viimased aristokraatliku võimu jäänused. Ephialtes mõrvati peagi.
Umbes [[460 eKr]] tõusis liidriks [[Perikles]], kes 460–[[429 eKr]] suurel määral kujundas nii Ateena sise- kui ka välispoliitikat ja oli ka hiilgav [[oraator]]. Tema eestvõttel hakati riigiametnikele ja kohtunikele palka maksma. Temaga on seotud Ephialtesele järgnevad Ateena demokratiseerimiseks tehtud reformid. Lisaks ei valitud ametnikke enam hääletamise, vaid liisuheitmisega. Vaid eriteadmiste nõudega ametnikke valiti hääletamisega.
KõrgeimaksKõrgeim riigiorganiksriigiorgan oli rahvakoosolek – [[ekleesia]], mis käis koos umbes 40 korda aastas. Sellest võtsid osa Ateena kõik täisealised kodanikud. See otsustas tähtsamaid riigiasju ja hakkas regulaarselt mõjustamamõjutama riigivalitsemist.
Tähtsuselt teine valitsusorgan oli viiesajanõukoguviiesaja nõukogu, mis komplekteeriti endiselt 10 [[füül]]i esindajast,esindajatest ja oli põhiliselt nõuandev organ. 10 territoriaalset ringkonda saatsid nõukokku igaüks 50 liiget ning loosiga määratud järjekorras istus korraga nõukogus 50 selle liiget.
Kogu [[täidesaatev võim]] kuulus erinevate ametnike kolleegiumidele, mis valiti igal aastal ja mis allusid rahvakoosolekule ja viiesajanõukogule. Tähtsaim neist oli strateegide kolleegium, nendemille käesülesanne oli [[välispoliitika]] ja [[rahandus]]e juhtimine. DemokraatlikuksDemokraatlik asutuseks Ateenasinstitutsioon oli ka vandekohus ([[heliaia]]), mis valiti [[liisuheitmine|liisuheitmisega]]. Põhiliselt vandekohtus lahendati kriminaalprotsesse ja [[eraõigus]]t, ningkuid tegutsetisee toimis ka riikliku järelevalvena. Protsess lahendati ühe päevaga. Olid olemas [[süüdistaja]]d, [[kaitsja (õigusteadus)|kaitsja]]d ja [[tunnistaja]]d. 6000 kohtuniku hulgast valiti loosiga konkreetseid kohtuasju arutavad kohtumehed. Kogu täisealise meeskodanikkonna aktiivne riigielus osalemine riigielus tugines kõrgele haridustasemele.
Püsisid ka [[aeropaag]] ja [[arhondid]], kuid nende osamõju oli väike. [[Ateena kodanik]]e [[privileeg]]id tingisid suure tungi [[Ateena kodakondsus]]elese. Perikles kehtestas seaduse, mille kohaselt [[kodanik]]uks saabsai vaid see, kelle isa ja ema onolid Ateena kodanikud.
Ateena demokraatia väga demokraatlik kuid sedademokraatiat juhtis [[aristokraat]]ide grupp. [[Ülik]]uil oli rohkem aega poliitikaga tegelda, nad olid ühtehoidvamad ning neil oli parem haridus ja kasvatus. Just mõjukas esinemine rahvakoosolekul ja täiuseni lihvitud [[kõnekunst]]ioskused olid tollases avalikus elus peamisteks võitlusvahenditeks.
Demokraatia oli (ja on siiani) kulukas. Riiki finantseerisid [[leiturgia]]d (rikaste finantseerimine), millega finantseeriti [[sõjalaevastik]]ku ja pidustusi. Hiljem muutus oluliseks allikaks [[Ateena mereliit|Ateena mereliidu]] liikmemaks. Sissetulekuteks olid veel [[Pireuse toll]]id ja metoikidelt korjatud maks. [[Metoigid]] olid Ateenas resideeruvad võõramaalased, neil puudusid nii [[kodanikuõigused]] kui ka [[kinnisvara]].
[[Category:Politoloogia]]
| 