Ateena demokraatia: erinevus redaktsioonide vahel

'''Ateena demokraatia''' oli varaseim tuntud [[demokraatia]]. Ka teistes [[Vana-Kreeka|Kreeka]] linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid [[Ateena]] omast ning ükski neist polnud ka nii võimas. Ateena demokraatia oli unikaalne [[otsedemokraatia]] eksperiment, kus inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt.

 

 

462/[[461 eKr]] toimus Ateenas pööre demokraatiale. Aristokraatlikult ja [[Sparta]]-sõbralikult meelestatud [[Kimon]] pagendati [[ostrakism]]iga kümneks aastaks. Samal ajal viis [[Ephialtes]] läbi [[reform]]i, millega võttis [[areopaag]]i nõukogult poliitilise võimu, andes selle rahvakoosolekule, osalt viiesaja-nõukogule ja heliaiale (Ateena kõrgemale kohtule). Sellega likvideeriti viimased aristokraatliku võimu jäänused. Ephialtes mõrvati peagi.

 

 

Kõrgeimaks riigiorganiks oli rahvakoosolek – [[ekleesia]], mis käis koos umbes 40 korda aastas. Sellest võtsid osa Ateena kõik täisealised kodanikud. See otsustas tähtsamaid riigiasju ja hakkas regulaarselt mõjustama riigivalitsemist.

Kogu [[täidesaatev võim]] kuulus erinevate ametnike kolleegiumidele, mis valiti igal aastal ja mis allusid rahvakoosolekule ja viiesajanõukogule. Tähtsaim neist strateegide kolleegium, nende käes [[välispoliitika]] ja [[rahandus]]e juhtimine. Demokraatlikuks asutuseks Ateenas oli ka vandekohus ([[heliaia]]), mis valiti liisuheitmisega. Põhiliselt lahendati kriminaalprotsesse ja [[eraõigus]]t ning tegutseti riikliku järelevalvena. Protsess lahendati ühe päevaga. Olid olemas [[süüdistaja]]d, [[kaitsja (õigusteadus)|kaitsja]]d ja [[tunnistaja]]d. 6000 kohtuniku hulgast valiti loosiga konkreetseid kohtuasju arutavad kohtumehed. Kogu täisealise meeskodanikkonna aktiivne riigielus osalemine tugines kõrgele haridustasemele.

 

 

Demokraatia oli (ja on siiani) kulukas. Riiki finantseerisid [[leiturgia]]d (rikaste finantseerimine), millega finantseeriti [[sõjalaevastik]]ku ja pidustusi. Hiljem muutus oluliseks allikaks [[Ateena mereliit|Ateena mereliidu]] liikmemaks. Sissetulekuteks olid veel [[Pireuse toll]]id ja metoikidelt korjatud maks. [[Metoigid]] olid Ateenas resideeruvad võõramaalased, neil puudusid nii [[kodanikuõigused]] kui ka [[kinnisvara]].