Ateena demokraatia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P järelvalve > järelevalve
Resümee puudub
1. rida:
'''Ateena demokraatia''' oli varaseim tuntud [[demokraatia]]. Ka teistes [[Vana-Kreeka|Kreeka]] linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid [[Ateena]] omast ning ükski neist polnud ka nii võimas. Ateena demokraatia oli unikaalne [[otsedemokraatia]] eksperiment, kus inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt.
 
Ateena demokraatia toimis [[5. sajand eKr]] [[Pärsia sõda|Pärsia sõja]] ja [[PeloponnenosePeloponnesose sõda|PeloponnenosePeloponnesose sõja]] vahelisel ajal.
 
462/[[461 eKr]] toimus Ateenas pööre demokraatiale. Aristokraatlikult ja [[Sparta]]-sõbralikult meelestatud [[Kimon]] pagendati [[ostrakism]]iga kümneks aastaks. Samal ajal viis [[Ephialtes]] läbi [[reform]]i, millega võttis [[areopaag]]i nõukogult poliitilise võimu, andes selle rahvakoosolekule, osalt viiesaja-nõukogule ja heliaiale (Ateena kõrgemale kohtule). Sellega likvideeriti viimased aristokraatliku võimu jäänused. Ephialtes mõrvati peagi.
 
Umbes [[460 eKr]] tõusis liidriks [[Perikles]], kes 460 – 460–[[429 eKr]] suurel määral kujundas nii Ateena sise- kui ka välispoliitikat ja oli ka hiilgav [[oraator]]. Tema eestvõttel hakati riigiametnikele ja kohtunikele palka maksma. Temaga on seotud Ephialtesele järgnevad Ateena demokratiseerimiseks tehtud reformid. Lisaks ei valitud ametnikke enam hääletamise, vaid liisuheitmisega. Vaid eriteadmiste nõudega ametnikke valiti hääletamisega.
 
Kõrgeimaks riigiorganiks oli rahvakoosolek – [[ekleesia]], mis käis koos umbes 40 korda aastas. Sellest võtsid osa Ateena kõik täisealised kodanikud. See otsustas tähtsamaid riigiasju ja hakkas regulaarselt mõjustama riigivalitsemist.
13. rida:
Kogu [[täidesaatev võim]] kuulus erinevate ametnike kolleegiumidele, mis valiti igal aastal ja mis allusid rahvakoosolekule ja viiesajanõukogule. Tähtsaim neist strateegide kolleegium, nende käes [[välispoliitika]] ja [[rahandus]]e juhtimine. Demokraatlikuks asutuseks Ateenas oli ka vandekohus ([[heliaia]]), mis valiti liisuheitmisega. Põhiliselt lahendati kriminaalprotsesse ja [[eraõigus]]t ning tegutseti riikliku järelevalvena. Protsess lahendati ühe päevaga. Olid olemas [[süüdistaja]]d, [[kaitsja (õigusteadus)|kaitsja]]d ja [[tunnistaja]]d. 6000 kohtuniku hulgast valiti loosiga konkreetseid kohtuasju arutavad kohtumehed. Kogu täisealise meeskodanikkonna aktiivne riigielus osalemine tugines kõrgele haridustasemele.
Püsisid ka [[aeropaag]] ja [[arhondid]], kuid nende osa väike. [[Ateena kodanikekodanik]]e privileegid[[privileeg]]id tingisid suure tungi [[Ateena kodakondsuselekodakondsus]]ele. Perikles kehtestas seaduse, mille kohaselt kodanikuks[[kodanik]]uks saab vaid see, kelle isa ja ema on Ateena kodanikud.
 
Ateena demokraatia väga demokraatlik kuid seda juhtis [[aristokraat]]ide grupp. Ülikuil[[Ülik]]uil oli rohkem aega poliitikaga tegelda, nad olid ühtehoidvamad ning neil oli parem haridus ja kasvatus. Just mõjukas esinemine rahvakoosolekul ja täiuseni lihvitud kõnekunstioskused[[kõnekunst]]ioskused olid tollases avalikus elus peamisteks võitlusvahenditeks.
 
Demokraatia oli (ja on siiani) kulukas. Riiki finantseerisid [[leiturgia]]d (rikaste finantseerimine), millega finantseeriti [[sõjalaevastik]]ku ja pidustusi. Hiljem muutus oluliseks allikaks [[Ateena mereliit|Ateena mereliidu]] liikmemaks. Sissetulekuteks olid veel [[Pireuse toll]]id ja metoikidelt korjatud maks. [[Metoigid]] olid Ateenas resideeruvad võõramaalased, neil puudusid nii [[kodanikuõigused]] kui ka [[kinnisvara]].