|
'''Demetrios Phaleronist''' (kreeka keeles Δημήτριος ὁ Φαληρεύς; 350–280 eKr)<sup>1<ref name="ref1"/sup> oli Phaleronist pärit Ateena kõnemees. Ta oli Theophrastose ja võib-olla ka Aristotelese enda õpilane ja üks esimestest peripateetikutest. Demetrios oli väljapaistev riigimees, kelle Makedoonia kuningas Kassandros määras valitsema Ateenat, kus Demetrios oli ainuvalitseja kümme aastat. Ta reformis oluliselt õigussüsteemi, säilitades Kassandrost pooldavat oligarhiat. Demetrios pagendati vaenlaste poolt 307 eKr ja ta asus esmalt Teebasse ning pärast 297. aastat eKr Aleksandria õukonda. Ta kirjutas palju ajaloo, retoorika ja kirjanduskriitika teemadel. Demetriost ei tohi segi ajada ta lapselapsega, kelle nimi on samuti Demetrios Phaleronist, kes oli arvatavasti aastatel 262–255 eKr Ateena asevalitseja Makedoonia kuningas Antigonos Gonatase nimel. <sup>2<ref name="ref2"/sup>
== Elu ==
Demetrios sündis Phaleronis umbes 350. aastal eKr. Tema isa oli Phanostratos, kellel puudus auaste ja vara ja kelle vend oli Makedoonia vastane kõnemees Himeraios. <sup>3<ref name="ref3"/sup> Hariduse omandas Demetrios Theophrastose koolis koos poeet Menandrosega. <sup>4<ref name="ref4"/sup> Ta alustas oma karjääri umbes aastal 325 eKr, kui toimusid vaidlused, mis puudutasid Harpalost. Peagi sai ta kuulsaks tänu oma avaliku kõnepidamise oskusele. Ta kuulus Phokioni oligarhiat pooldavasse parteisse, tegutsedes selle riigimehe vaimus. Kui Xenokrates ei olnud umbes aastal 322 eKr võimeline maksma uut metoikide (välismaalastest residentide) maksu ja ateenlased ähvardasid teda orjaks müümisega, pääses ta (ühe pärimuse järgi) seetõttu, et Demetrios ostis tema võla üles ja maksis tema eest maksu ära. <sup>5<ref name="ref5"/sup> Pärast Phokioni surma 317. aastal eKr pani Kassandros Demetriose Ateena valitsuse juhiks. Ta oli sellel ametikohal kümme aastat, kehtestades ulatuslikke õigusreforme. Ateenlased hindasid teda kõrgelt (suur osa omistatud autasudest tühistati pärast ta pagendamist) ning Demetriosele püstitati vähemalt 360 ausammast. <sup>6<ref name="ref6"/sup> Samas ei olnud Demetrios eriti populaarne madalamate ühiskonnaklasside ning demokraatiat pooldavate ühiskonnakihtide seas, kes olid vastu piirangutele, mida ta demokraatlikele ettevõtmistele seadis ning kes nägid teda vaid Makedoonia-meelse nukuvalitsuse juhina. <sup>7<ref name="ref7"/sup>
Stephen V. Tracy järgi ei ole pärimus kujudest ajalooline, tema järgi mängis Demetrios ka hiljem tähtsat rolli Aleksandria raamatukogu asutamises. <sup>8<ref name="ref8"/sup>
Ta püsis võimul 307 aastani eKr, mil ta oli sunnitud põgenema, sest Kassandrose vaenlane Demetrios Poliorketes vallutas Ateena ning Demetrios pidi põgenema.<sup>9<ref name="ref9"/sup>
On väidetud, et oma valitsuse viimasel perioodil laskus ta igasugustesse liialdustesse<sup>10<ref name="ref10"/sup> ning väidetavalt raiskas 1200 talenti aastas pidusöökidele, pidustustele ja armulugudele. Pergamoni Karystios mainib, et tal oli Diogenise nimeline armuke, keda kadestasid kõik Ateena poisid.<sup>11<ref name="ref11"/sup> Pärast tema pagendust püüdsid Demetriose vaenlased saavutada tema surmamõistmist Ateenlaste poolt, ta sõber Menandros langes peaaegu nende intriigide ohvriks. Kõik Demetriose ausambad peale ühe hävitati.
Esmalt läks Demetrios Teebasse,<sup>12<ref name="ref12"/sup> ja peale Kassandrose surma aastal 297 eKr Aleksandriasse, Ptolemaios I Soteri (Päästja) õukonda, kellega ta oli aastaid väga sõbralikes suhetes ja kes väidetavalt usaldas talle koguni kuningriigi seadusandluse ülevaatamise.<sup>13<ref name="ref13"/sup> Aleksandrias viibimise ajal pühendas ta ennast peamiselt kirjandusele, pidades siiski kalliks mälestust oma kodumaast. <sup>14<ref name="ref14"/sup> Peale Ptolemaios Philadelphose võimule tulekut langes Demetrios ebasoosingusse (tundub, et ta oli toetanud valet kandidaati, Ptolemaios Keraunost)<sup>15<ref name="ref15"/sup> ja pagendati Ülem-Egiptusesse. Ühe allika teatel omistati temale kuju Saqqara Memphises.<sup>16<ref name="ref16"/sup> Arvatakse, et ta suri mürkmao hammustuse tagajärjel, <sup>17<ref name="ref17"/sup> arvatavasti varsti pärast 283. aastat eKr.
== Kirjandusalane töö ==
Demetrios oli viimane kuulus Atika kõnemees, <sup>18<ref name="ref18"/sup> pärast teda hääbus atika kõnekunst. Tema kõned olevat olnud elegantsed, kaunid ja malbed, <sup>19<ref name="ref19"/sup> aga mitte ülevad nagu Demosthenesel. Tema arvukad kirjutised on enamasti valminud Egiptuses viibimise perioodil<sup>20<ref name="ref20"/sup> ja hõlmavad endas erinevaid teemasid. Diogenes Laertiose poolt antud pealkirjade nimekiri<sup>21<ref name="ref21"/sup> näitab, kui suured olid ta võimed. Need kirjutised, mis olid osalt poliitilised, ajaloolised, filosoofilised (nt Aisopeia, Aisopose valmide kogumik) ja poeetilised, on kõik hävinud. Traktaat Stiilist (Περἱ ἑρμηνείας), mis on meieni jõudnud tema nime all, on hilisema, 2. sajandist pKr. pärit kirjamehe teos.
== Haridus ja kunst ==
Tragöödiaetenduste korraldamine Ateenas oli lõppenud kaasnevate suurte kulutuste tõttu.<sup>22<ref name="ref22"/sup> Selleks, et võimaldada inimestele vähem kulukaid intellektuaalseid lõbustusi, lasi ta rapsoodidel Homerose ja teiste poeetide teoseid laval esitada.<sup>23<ref name="ref23"/sup>
Straboni järgi<sup>24<ref name="ref24"/sup> andis Demetrios idee Museioni loomiseks, milles asus Aleksandria raamatukogu ja mille eeskujuks oli Aristotelese kooli struktuur. Museionis oli peripatos (kaetud sammaskäik), syssition (ühine söögisaal) ja raamaturullid, mis olid korrastatud liikide kaupa.
Kõige varasema allika, pseudoepigraafilise Aristease kirja (loodud umbes 180eKr ja 145 Ekr vahel<sup>25<ref name="ref25"/sup>) järgi, korraldas raamatukogu algselt Demetrios Phaleronist Ptolemaios I Soteri valitsuse ajal (umber 367 eKr - umbes 283 eKr).<sup>26<ref name="ref26"/sup> Teised allikad väidavad, et see loodi hoopis tema poja Ptolemaios II valitsuse ajal (283-246eKr). <sup>27<ref name="ref27"/sup>
== Viited Demetriosele ==
=== Diogenes Laërtios ===
Diogenes Laërtios pühendab ühe osa oma Väljapaistvate filosoofide elust ja arvamustest Demetriosele Phaleronist.<sup>28<ref name="ref28"/sup>
=== Hegel ===
Georg Wilhelm Friedrich Hegel ütleb oma Loengutes filosoofia ajaloost, et "varsti pärast Aleksander Suurt austati ja kummardati Demetriost Phaleronist (ja teisi) Ateenas nagu jumalat"<sup>30<ref name="ref29"/sup>. On ebaselge, mis oli Hegeli väite aluseks, Diogenes Laërtios seda ei maini.<sup>28<ref name="ref28"/sup> Hegeli viga tuleb arvatavasti Plutarchose Demetriose elu valestimõistmisest, mis käsitleb Demetrios Poliorketest, mitte Demetriost Phaleronist.<ref name="ref30"/> Teoses kirjeldab Plutarchos seda, kuidas Demetrios Poliorketes alistas Ateenas Demetriose Phaleronist ja 12. peatükis kirjeldab ta, kuidas Demetriost Poliorketest austati nagu jumal Dionysost. Ent see kirjeldus on põhjustanud lisaks Hegelile segadust ka teistes.<sup>31<ref name="ref31"/sup>
== Viited ==
{{viited|allikad=
1. Dorandi 1999, lk. 49-50.
<ref name="ref1">Dorandi 1999, lk. 49-50.</ref>
<ref name="ref2">C. Habicht, Athens from Alexander to Anthony (London, 1997), 151-154.</ref>
<ref name="ref3">Laërtius 1925b, § 75; Aelianus, Varia Historia, xii. 43</ref>
<ref name="ref4">Strabon, 9.1.13</ref>
<ref name="ref5">Laërtius 1925, § 14.</ref>
<ref name="ref6">Laërtius 1925b, § 75; Diodorus Siculus, xix. 78; Cornelius Nepos, Miltiades, 6.</ref>
<ref name="ref7">Green, Peter (1990). Alexander to Actium. University of California Press. lk. puudu</ref>
<ref name="ref8">Tracy, Stephen V. (2000). "Demetrius of Phalerum: Who was He and Who was He Not?". Demetrius of Phalerum,. Rutgers University Studies in Classical Humanities. IX Zlocation=New Brunswick, NJ. lk. 331-345.</ref>
<ref name="ref9">Plutarchos, Demetrius 8; Dionysios Halikarnassosest, Deinarchos 3.</ref>
<ref name="ref10">Athenaios, vi., xii.; Aelianus Varia Historia, ix. 9; Polybios, xii. 13.</ref>
<ref name="ref11">Athenaios, xii. </ref>
<ref name="ref12">Plutarchos, Demetrios 9; Diodorus Siculus, xx. 45</ref>
<ref name="ref13">Aelianus, Varia Historia, iii. 17.</ref>
<ref name="ref14">Plutarchos, De Exilio</ref>
<ref name="ref15">Bagnall 2002, p. 348.</ref>
<ref name="ref16">Ph. Lauer and Ch. Picard (1957). "Reviewed Work: Les Statues Ptolémaïques du Sarapieion de Memphis". Archaeological Institute of America. doi:10.2307/500375. JSTOR 500375.</ref>
<ref name="ref17">Laërtius 1925b, § 78; Cicero, Pro Rabirio Postumo 9.</ref>
<ref name="ref18">Cicero, Brutus 8; Quintillian, x. 1. § 80</ref>
<ref name="ref19">Cicero, Brutus 9, 82, De Oratore ii. 23, Orator 27; Quintillianus, x. 1. § 33</ref>
<ref name="ref20">Cicero, de Finibus, v. 19</ref>
<ref name="ref21">Laërtius 1925b, § 80, etc.</ref>
<ref name="ref22">Vt Liturgy .</ref>
<ref name="ref23">Athenaios, xiv; Eustathios Tessaloonikest, Ad Homeri</ref>
<ref name="ref24">Strabon, 13.608, 17.793-4</ref>
<ref name="ref25">Lindberg, David C. (15 March 1980). Science in the Middle Ages. University of Chicago Press. lk. 5–. ISBN 978-0-226-48233-0. Retrieved 11 January 2013.</ref>
<ref name="ref26">Aristease kiri, 9–12.</ref>
<ref name="ref27">Phillips, Heather (2010). "The Great Library of Alexandria?". Library Philosophy and Practice. University of Nebraska–Lincoln. Archived from the original on 26 July 2012. Retrieved 26 July 2012.</ref>
<ref name="ref28">Laërtius 1925b, § 75–85.</ref>
<ref name="ref29">Hegel,, Georg Wilhelm Friedrich (1995). "Plato and the Platonists". Lectures on the History of Philosophy. 2. Translated by Haldane, E. S.; Simson, Frances H. Lincoln, Nebraska: University of Nebraska Press. p. 125..</ref>
<ref name="ref30">Plutarchos. " Demetriose elu".</ref>
<ref name="ref31">Scott 1928, lk. 148.</ref>
}}
== Kirjandus ==
2. C. Habicht, Athens from Alexander to Anthony (London, 1997), 151-154.
*Bagnall, Roger S. (December 2002). "Alexandria: Library of Dreams" (PDF). Proceedings of the American Philosophical Society. 146 (4): 348–362. Archived from the original (PDF) on 2016-03-04.
*Dorandi, Tiziano (1999). "Chapter 2: Chronology". In Algra, Keimpe; et al. The Cambridge History of Hellenistic Philosophy. Cambridge: Cambridge University Press. pp. 49–50. ISBN 9780521250283.
*Laërtius, Diogenes (1925). "The Academics: Xenocrates". Lives of the Eminent Philosophers. 1:4. Translated by Hicks, Robert Drew (Two volume ed.). Loeb Classical Library. § 6–15.
*Laërtius, Diogenes (1925b). "The Peripatetics: Demetrius". Lives of the Eminent Philosophers. 1:5. Translated by Hicks, Robert Drew (Two volume ed.). Loeb Classical Library. § 75–85.
*Innes, Doreen (1995) Demetrius: On Style, in Aristotle Poetics, Longinus On the Sublime, Demetrius on Style. Loeb Classical Library. Harvard University Press. ISBN 9780674995635
*Scott, Kenneth (1928). "The Deification of Demetrius Poliorcetes: Part I". The American Journal of Philology. 49 (2): 137–166.
*Fortenbaugh, W., Schütrumpf, Eckart, (2000), Demetrius of Phalerum: Text Translation and Discussion. Rutgers University Studies in Classical Humanities IX. Transaction Publishers, New Brunswick, NJ. ISBN 0-7658-0017-9
3. Laërtius 1925b, § 75; Aelianus, Varia Historia, xii. 43
4. Strabon, 9.1.13
5. Laërtius 1925, § 14.
6. Laërtius 1925b, § 75; Diodorus Siculus, xix. 78; Cornelius Nepos, Miltiades, 6.
7. Green, Peter (1990). Alexander to Actium. University of California Press. lk. puudu]..
8. Tracy, Stephen V. (2000). "Demetrius of Phalerum: Who was He and Who was He Not?". Demetrius of Phalerum,. Rutgers University Studies in Classical Humanities. IX Zlocation=New Brunswick, NJ. lk. 331-345.
9. Plutarchos, Demetrius 8; Dionysios Halikarnassosest, Deinarchos 3.
10. Athenaios, vi., xii.; Aelianus Varia Historia, ix. 9; Polybios, xii. 13.
11. Athenaios, xii.
12. Plutarchos, Demetrios 9; Diodorus Siculus, xx. 45
13. Aelianus, Varia Historia, iii. 17.
14. Plutarchos, De Exilio
15. Bagnall 2002, p. 348.
16. Ph. Lauer and Ch. Picard (1957). "Reviewed Work: Les Statues Ptolémaïques du Sarapieion de Memphis". Archaeological Institute of America. doi:10.2307/500375. JSTOR 500375.
17. Laërtius 1925b, § 78; Cicero, Pro Rabirio Postumo 9.
18. Cicero, Brutus 8; Quintillian, x. 1. § 80
19. Cicero, Brutus 9, 82, De Oratore ii. 23, Orator 27; Quintillianus, x. 1. § 33
20. Cicero, de Finibus, v. 19
21. Laërtius 1925b, § 80, etc.
22. Vt Liturgy .
23. Athenaios, xiv; Eustathios Tessaloonikest, Ad Homeri
24. Strabon, 13.608, 17.793-4
25. Lindberg, David C. (15 March 1980). Science in the Middle Ages. University of Chicago Press. lk. 5–. ISBN 978-0-226-48233-0. Retrieved 11 January 2013.
26. Aristease kiri, 9–12.
27. Phillips, Heather (2010). "The Great Library of Alexandria?". Library Philosophy and Practice. University of Nebraska–Lincoln. Archived from the original on 26 July 2012. Retrieved 26 July 2012.
28. Laërtius 1925b, § 75–85.
29. Hegel,, Georg Wilhelm Friedrich (1995). "Plato and the Platonists". Lectures on the History of Philosophy. 2. Translated by Haldane, E. S.; Simson, Frances H. Lincoln, Nebraska: University of Nebraska Press. p. 125..
30. Plutarchos. " Demetriose elu".
31. Scott 1928, lk. 148.
== Kirjandus ==
• Bagnall, Roger S. (December 2002). "Alexandria: Library of Dreams" (PDF). Proceedings of the American Philosophical Society. 146 (4): 348–362. Archived from the original (PDF) on 2016-03-04.
• Dorandi, Tiziano (1999). "Chapter 2: Chronology". In Algra, Keimpe; et al. The Cambridge History of Hellenistic Philosophy. Cambridge: Cambridge University Press. pp. 49–50. ISBN 9780521250283.
• Laërtius, Diogenes (1925). "The Academics: Xenocrates". Lives of the Eminent Philosophers. 1:4. Translated by Hicks, Robert Drew (Two volume ed.). Loeb Classical Library. § 6–15.
• Laërtius, Diogenes (1925b). "The Peripatetics: Demetrius". Lives of the Eminent Philosophers. 1:5. Translated by Hicks, Robert Drew (Two volume ed.). Loeb Classical Library. § 75–85.
• Innes, Doreen (1995) Demetrius: On Style, in Aristotle Poetics, Longinus On the Sublime, Demetrius on Style. Loeb Classical Library. Harvard University Press. ISBN 9780674995635
• Scott, Kenneth (1928). "The Deification of Demetrius Poliorcetes: Part I". The American Journal of Philology. 49 (2): 137–166.
== Omistamine ==
• See artikkel hõlmab teksti praeguseks avalikus kasutuses olevast teosest:: Smith, William, ed. (1870). Dictionary of Greek and Roman Biography and Mythology.
== Lisalugemist ==
• Fortenbaugh, W., Schütrumpf, Eckart, (2000), Demetrius of Phalerum: Text Translation and Discussion. Rutgers University Studies in Classical Humanities IX. Transaction Publishers, New Brunswick, NJ. ISBN 0-7658-0017-9
Välislingid
• Media related to Demetrius Phalereus at Wikimedia Commons
• The Rediscovery of the Corpus Aristotelicum on the role of Demetrius in the constitution of the Corpus Aristotelicum
• Demetrius on style, W. Rhys Roberts (ed.), Cambridge, at the University press, 1902.
• Typi epistolares in Epistolographi graeci, R. Hercher (ed.), Parisiis, editore Ambrosio Firmin Didot, 1873, pp. 1-6.
| 