Vikipeedia

Metskits: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
→‎Toitumine: par link toidulaud
PResümee puudub
21. rida:
}}
 
'''Metskits''' (ka '''kaber''' ja '''kabris'''; ladinakeelne nimetus ''Capreolus capreolus'') on [[Hirvlased|hirvlaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] metskitse [[Perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[Sõralised|sõraline]]. Tegemist on arvukaima hirvlasega [[Euraasia]] mandril, tema seisund on soodne<ref name="24NXY" /> ja tähtsus [[majandus]]es, [[kultuur]]ikontekstis ning [[ökosüsteem]]ides suureneb pidevalt. Arvesse tuleb võtta, et [[populatsioon]]i suurenedes kasvavad kahjustused [[põllumajandus]]es ja [[metsandus]]es ning ta võib olla [[haigus]]te levitaja ja liiklusohu põhjustaja.<ref name=":2" /> Metskits on [[Eesti]]s üks tavalisemaid [[uluk]]eid.
 
Tegemist on arvukaima hirvlasega [[Euraasia]] mandril, tema seisund on soodne<ref name="24NXY" /> ning tähtsus [[majandus]]es, [[kultuur]]ikontekstis ja [[ökosüsteem]]ides suureneb pidevalt. Arvesse tuleb võtta, et [[populatsioon]]i suurenedes kasvavad kahjustused [[põllumajandus]]es ja [[metsandus]]es ning ta võib olla [[haigus]]te levitaja ja liiklusohu põhjustaja.<ref name=":2" /> Metskits on [[Eesti]]s üks tavalisemaid [[uluk]]eid.
[[2017]]. aastal on metskits valitud Eestis [[aasta loom]]aks.<ref name="oVolM" />▼
 
▲[[2017]]. aastal onoli metskits valitud Eestis [[aasta loom]]aks.<ref name="oVolM" />
 
==Välimus ==
33. rida ⟶ 35. rida:
 
== Toitumine ==
Võrreldes teiste [[Euroopa]] [[Sõralised|sõralistega]] on metskits toidu suhtes hoopis valivam ja nõudlikum. Tema toit peab sisaldama kõrgesuure [[toiteväärtus]]ega taimeosasidtaimeosi, nagu näiteks [[pung|pungi]]ad, [[Seeme|seemnedseemneid]], [[Vili|viljadvilju]], [[Võrse|noorednoori võrsedvõrseid]], [[Leht|puulehedpuulehti]] ja vahel isegi [[risoom|risoome]]id.<ref name=":1" /> Suvel on metskitse peamiseks toiduks [[rohttaimed]], eelkõige just [[liblikõielised]]. Talvine toit on ühekülgsem ja sõltub suuresti lumikatte paksusest. Kergematel, lumevaesetel talvedel eelistavad metskitsed söögiks [[Puhmarinne|puhmarinde]] taimi – [[Harilik mustikas|mustikat]], [[Harilik pohl|pohla]], [[kanarbik]]ku jt., samuti rukkiorast. Oksatoitu ei tarvitata peamiselt üldse ja jahimeeste poolt söödasõimedesse pandud heina vastu ei tunta samuti huvi. Talvel on probleemiks veepuudus ja seda leevendatakse peamiselt kuuse- ja männiokkaid süües. Tegemist on talvisel ajal kõige parema allikaga, kust metskitsed võivad vett omastada, sest [[veesisaldus]] on 55–60%. See on tunduvalt rohkem kui muus tollel ajal kättesaadavas toidus.<ref name="C7FLs" />
 
Erinevalt teistest [[Mäletsejad|mäletsejatest]] esineb nende seedekulglas vaid ühte liiki seedeprotsessis osalevaid [[Ainuraksed|ainurakseid]] ''([[Entodinium dubardi]])'', mille tõttu peab metskitsede toit olema [[mitmekesine]]. Eelmainitud ainuraksed on väga tundlikud tarvitatava toidu ühekülgseks muutumise suhtes: Vahelduse puudumisel surevad nad välja. ''Entodinium dubardi'' puudumine [[seedekulgla]]s võib põhjustab [[peremeesloom]]al seedehäireid ning halvimal juhul lõppeda koguni surmaga.<ref name=":1" />
44. rida ⟶ 46. rida:
Kitsede valmisolek [[Viljastumine|viljastamiseks]] kestab vaid 3–4 [[päev]]a, seega on paaritumishetke ajastamine väga oluline. Kui sokk on omale paarilise leidnud, siis hakkab pihta pikk tagaajamine. Sedasorti tagaajamine on oluline, sest vallandab [[ovulatsioon]]i, mis on kogu tagaajamise [[bioloogiline eesmärk]]. Tagaajamine [[Kulmineerumine|kulmineerub]], kui metskitsed hakkavad üksteist taga ajama väikeste ringidena. Nii tallavad nad maha rohu ja tekkinud ringe nimetatakse rahvakeeles "nõiaringideks". Paaritumine ise toimub lühikese hetke, kuid seda korratakse korduvalt.<ref name=":3" />
 
Metskitse tiinus kestab inimesega sarnaselt 9 kuud, täpsemalt öeldes 276–295 päeva. Metskitsede [[Sündimus|sündivus]] sõltub peamiselt [[kliima]]st. [[Ungari]]s sünnivad kitsed juba [[aprill]]is-[[mais]], Eestis alles mais-[[juuni]]s.[[Fail:Geweihe Pierer.jpg|pisi|Metskitse sarved paremal reas]]KitseleKitsel sünnib 1–2 (harva 3) tähnilist talle, kellel on algul raske hakkama saada. On oluline, et talled tuleksid ilmale ohtude eest kaitstud paigas, sest talled pole esimesel päeval võimelised emale järgnema ja püsivad kaks-kolm nädalat paigal. Neid murravad [[ilves]]ed, [[karu]]d, [[Hunt|hundid]] ja isegi [[Rebane|rebased]]. Kui talled sünnivad heinapõldudel, võib neile saatuslikuks saada heina niitmine, mille käigus hukkub palju vastsündinuid.<ref name=":3" />
 
==Vanuse määramine ==
Sokkude pead ehivad sarved, mis on teiste hirvlastega võrreldes väiksemad. Sarved võivad olla väga heaks vanuse määramise tunnuseks veidi kogenenumale [[Vaatleja (teadus)|vaatleja]]le, samuti võivad need anda märku metskitse [[tugevus]]est ja [[tervis]]est. Peale vanuse määramise on sarved ihaldatavad jahitrofeed.<ref name=":0" /> Lisaks sarvede [[arengufaas]]ile tuleb sokkude vanuse määramisel tähelepanu pöörata veel nende [[Käitumine|käitumisele]], [[keha kuju]]le, on vaja jälgida looma peahoiakut kõndimisel ja [[Nägu|näo]] värvust. Sobival aastaajal on metskitse vanuse määramisel heaks näitajaks ka karvavahetus.
 
Aastased sokud on põllule sööma tulles "seltskondlikud", mis tähendab, et nad hoiavad [[Eakaaslane|eakaaslastega]] omaette. Nad näivad hooletumad, julgemad, mänguhimulisemad ningja lapselikult [[uudishimu]]likud. Noorte veel kogenematule julgusele viitab see, et õhtul ilmuvad nad põllule sööma esimestena ja lahkuvad sealt hommikuti viimastena.<ref name="Mwtsf" /> Keskealised sokud on juba elukogenenumad, mille tõttu on nad ettevaatlikud ja nende liigutused on aeglasemad. Kolmandast eluaastast alates ei salli sokud kevadest sügiseni enda kõrval teisi sookaaslasi. Lagedale sööma ilmuvad nad õhtuti hiljem ja lahkuvad hommikuti varem. Vanad sokud on aga eriti ettevaatlikud ja vähimgi oht muudab neid kohe valvsaks ning sunnib neid põgenema.
 
On tähele pandud, et noored sokud käivad väljas korrapäraselt. Vana sokk seevastu ei tunnista oma toitumispaikadesse ilmumisel mingit korrapära. Karva vahetavad eri vanuses metskitsed eri ajal. Esimestena värvuvad kevadel punaseks noored loomad. Mida vanem on sokk või kits, seda hiljem ta karva vahetab.<ref name="71xXt" />
 
==Arvukus välismaal ja Eestis ==
Metskitse leviala on jagunenud üle terve Euroopa, vaid mõnedel saartel ei leidu metskitsi. Nendeks saarteks on Iirimaa, Küpros, Korsika, Sardiinia, Sitsiilia ja veel mitmed väiksemad saared. Metskitse populatsioon pole alati niivõrd elujõuline olnud: 19. sajandi teises pooles ja 20. sajandi alguses oli populatsioon killustunud kontrollimatu jahtimise ja teiste inimmõjude tagajärjel. 20. sajandi alguses hakkas metskitse populatsioon taas kasvama ja sajandi keskel oli liik laialdaselt levinud üle terve Euroopa. Mõnel pool kasvab populatsioon tänaseni. Metskitse asustustihedus Euroopas on madalaimväikseim äärealadel põhja- ja lõunasuunal. Suurim asustustihedus on Kesk-Euroopas, eriti [[Saksamaa]]l. Lisaks suurimale [[arvukus]]ele kütitakse [[Saksamaa]]l enim isendeid. 2009. aastal avaldatud teadusartiklis toodi välja viimase 20 aasta kokkuvõtva uuringu tulemused: 31,6% Euroopa populatsioonist elab Saksamaal ja 37% kogu kütitud isenditest oli kütitud seal. Järgmised riigid kõrgesuure arvukuse ja küttimismahuga on [[Austria]] ja [[Prantsusmaa]].<ref name=":2" />
 
Metskitse arvukus Eestis suurenes 21. sajandiks samuti jõudsalt. 2006. aastal arvati, et Eestis võib olla metskitsi umbes 140 000 isendi ringis. Põhjust on oletada, et tänu 2007.-2008. aasta soojale talvele suurenes see number veelgi.<ref name="Ihlii" />
60. rida ⟶ 62. rida:
Aastaks 2009 võis metskitsede arvukust hinnata [[Eesti]]s 100 000–200 000 isendile. Ometi on metskitse arvukuse hindamine äärmiselt keeruline töö või suisa võimatu ja seetõttu ei teata metskitse täpset arvukust. See võib erinevatel andmetel mõningasel määral erineda. Metskitse arvukust hinnatakse [[ajuloendus]]ega, samuti kevadise pabulaloenduse ja talvise jäljeloendusega.<ref name=":4" />
 
2010.-2011. aasta lumerohke talv mõjus metskitsedele saatuslikult, mille puhul oletatakse, et hukkus kuni 50% arvukusest. Aastatel 2011–2013 oli metskitse arvukus Eestis väga madalväike. 2014. aastal oli arvukus taas kasvama hakanud ja 2015. aastal tehtud pabula- ja jäljeloendused näitasid, et metskitse arvukus tõusebsuureneb kiireltkiiresti. Metskitse arvukuse hindamisel on oluliseks piirkonnaks [[Soomaa]]l asuv [[Tipu uurimisala]] (uurimised toimunud 2009.–2015. aastal) ja teine paik, kus andmeid kogutakse asub [[Tartumaa]]l SA Järvselja Katse- ja Õppemetskonna maadel.<ref name=":4" />
 
Metskitse arvukuse määrajaks on enamasti [[kiskjalised]] ja rasked talved. Peamisteks looduslikeks vaenlasteks on metskitsele ilves, hunt, karu, rebane ja hulkuv koer. Samuti võivad metskitsi harvadel juhtudel rünnata kassikakk, kalju- ehk maakotkas ja metssiga.<ref name="IrbCY" /> Metskitsedel on talvel lume sees raske kiskjate eest põgeneda.
83. rida ⟶ 85. rida:
== Välislingid ==
{{commons|Capreolus capreolus}}
*[https://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-metskits-ove-sander-maheveski OsoonETV -"Osoon". Metskits] 01:35-05:15
*[http://www.looduskalender.ee/n/node/949 Aasta loom on metskits ehk kaber]
*[https://www.youtube.com/watch?v=J0XfQAfO744 Roe deer barking]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Metskits"