Eesti: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 91.129.111.125 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Andres.
Märgis: Tühistamine
211. rida:
Eesti Vabariik on jagatud 15 [[Eesti maakonnad|maakonnaks]]. Maakonnad on jagatud [[vald]]adeks ja [[linn]]adeks, mis on [[kohaliku omavalitsuse üksus]]ed.
 
Eesti haldusjaotus on välja kujunenud sajandite jooksul ja seda on aeg-ajalt kohandatud aja nõuetest tulenevatele vajadustele. Enamik praegusi maakondi olid moodustatud juba 18. sajandil. 20. sajandi esimesel poolel loodi kaks uut maakonda, [[Valgamaa]] ja [[Petserimaa]]. Eesti oli enne Teist maailmasõda jagatud 11 maakonnaks: Lääne-, Harju-, Järva-, Viru-, Pärnu -, Viljandi-, Tartu-, Valga-, Võru-, Petseri- ja Saaremaaks. Teised, nagu [[Hiiu maakond|Hiiu]], [[Jõgeva maakond|Jõgeva]], [[Põlva maakond|Põlva]] ja [[Rapla maakond|Rapla]], on loodud hiljem vanemate maakondade küljest osade lõikamise teel.
 
Pärast Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal kujunesid vallad Eesti tähtsaimateks haldusüksusteks. Varem olid peamiseks haldusüksuseks sajandite vältel välja kujunenud [[kihelkond|kihelkonnad]]. Valdadega liideti ka [[mõis]]amaad, mis varem valdade alla ei kuulunud. Tollest ajast alates on valdade arvu järk-järgult vähendatud. 1939. aastal moodustati 248 uut valda. 1990. aastate alguses hakkasid tekkima linnade ja maavaldade ühisomavalitsused, mis tähendas seda, et valla territooriumisse võisid hakata kuuluma ka linnad. Kohalikul tasandil on mitmed vallad, linnad ja alevid üksteisega liitunud ning moodustanud tugevamaid omavalitsusüksusi.
324. rida:
[[Pilt:Tabasalu pank .JPG|pisi|Tabasalu pank talvel]]
{{Vaata|Eesti loodus|Eesti looduskaitse|Eesti elustik|Eesti geoloogiline ehitus|Eesti geograafia}}
 
 
Eestit mõjutab [[Parasvööde|parasvöötme hooajaline kliima]]. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on [[Suur Munamägi]] Eesti kaguosas 317,4 meetrit merepinnast.
336. rida ⟶ 335. rida:
| style="text-align:right"|1||[[Metsamaa]]||style="text-align:right"|2 309 400|| style="text-align:right" |50,94
|-
| style="text-align:right"|2||- sh [[metsaga metsamaa]]|| style="text-align:right" |2 145 900|| style="text-align:right" |47,33
|-
| style="text-align:right"|3||- sh [[metsata metsamaa]]|| style="text-align:right" |163 500|| style="text-align:right" |3,61
|-
| style="text-align:right"|4||[[Põõsastik]]||style="text-align:right"|71 700|| style="text-align:right" |1,58
344. rida ⟶ 343. rida:
| style="text-align:right"|5||[[Põllumajandusmaa]]||style="text-align:right"|1 287 700|| style="text-align:right" |28,40
|-
| style="text-align:right"|6||- sh [[haritav maa]]|| style="text-align:right" |1 038 300|| style="text-align:right" |22,90
|-
| style="text-align:right"|7||- sh [[looduslik rohumaa]]|| style="text-align:right" |249 400|| style="text-align:right" |5,50
|-
| style="text-align:right"|8||Soo <ref group=*>Siin on üksnes [[lagesoo (sootüüp)|lage-]] ja [[Puissoo|puissood]]. [[Soomets|Soometsad]] on metsamaa all.</ref>||style="text-align:right"|221 000|| style="text-align:right" |4,88
588. rida ⟶ 587. rida:
Eesti suurimad ekspordiartiklid on masinad ja seadmed (29%), puit ja paber (13%), metallid (10%), toidukaubad (8%), tekstiilid (5%) ja keemiatooted<ref name="cia" />
 
Eesti tähtsaimad ekspordipartnerid:<br />
 
[[Soome]] 18,57%, [[Rootsi]] 12,52%, [[Läti]] 9,51%, [[Venemaa]] 9,33%, [[Saksamaa]] 6,09%, [[Leedu]] 4,76%, [[Ameerika Ühendriigid]] 4,26% (2009).<ref name="cia" /><br />
[[RootsiSoome]] 17– 18,57%, [[SoomeRootsi]] 16.3– 12,52%, [[VenemaaLäti]] 11,9,51%, [[LätiVenemaa]] 8– 9,633%, [[Saksamaa]] 4– 6,909%, [[Leedu]] 4,976%, [[Ameerika Ühendriigid]] 4,26% (20112009).<ref name="cia" />
 
Rootsi – 17%, Soome – 16.3%, Venemaa – 11,9%, Läti – 8,6%, Saksamaa – 4,9%, Leedu – 4,9%, Ameerika Ühendriigid – 4,26% (2011).
 
Eesti suurimad impordiartiklid on masinad ja seadmed (35%), tekstiilid (19%), mineraalsed kütused (19%), keemiatooted (9%) ja toidukaubad (6%).
 
Eesti tähtsaimad impordipartnerid on Soome 14,52%, Leedu 10,84%, Läti 10,47%, Saksamaa 10,33%, Venemaa 8,59%, Rootsi 8,34%, [[Poola]] 5,63% (2009).<ref name="cia" />
 
=== Rahandus ===
684. rida ⟶ 685. rida:
*2010. aastal Ameerika Ühendriikide ajakirja [[Newsweek]] poolt maailma riikide majanduse, hariduse, tervise, elukvaliteedi ja poliitilise olukorra alusel koostatud edetabelis asus Eesti 32. kohal.<ref name="3lAtc" />
*2010. aastal avaldatud [[ÜRO inimarengu aruanne|ÜRO inimarengu aruandes]] tõusis Eesti väga kõrge inimarenguga riigiks, paiknedes 169 riigi hulgas 34. kohal<ref name="rzORd" />. 2009. aastal oli Eesti 40. kohal, millega oli kõrge inimarenguga riikide eesotsas.
*2010. aastal [[ETV]]-le antud intervjuus nentis Ameerika Ühendriikide [[suursaadik]] Eestis [[Michael C. Polt]]: "Mõnikord on raske mõista, miks eestlastel pole soovi tunnustada kõike seda head, mida nad on saavutanud."<ref name="EqAw3" />.
*2010. aastal Briti telekanali [[BBC]] korraldatud uuringu andmetel viidati Eestile kui maailma ''kõige uskmatumale'' riigile, Eestis nimetas religiooni enda jaoks oluliseks 16% inimestest<ref name="Yutm7" />.
*2011. aastal, [[The Moscow Times]], [[Anders Åslund]]: "Kõikidest postkommunistlikest riikidest on reformide läbiviimises kõige edukamaks osutunud väike Eesti"<ref name="I8A4E" />.
*2011. aastal avaldatud [[Freedom House|Freedom House'i]] uuringu kohaselt oli Eesti internetivabaduselt maailmas esikohal.<ref name="AiUdb" />
*2011. aastal toimunud maailma parimate e-lahenduste konkursil [[World Summit Award]] (WSA) võitis Eesti [[e-aruandluskeskkond]] maailma parima [[e-lahendus]]e tiitli [[e-valitsus]]e kategoorias.<ref name="GT2Dj" />