Redaktsioon: 15. mai 2018, kell 13:05 redigeeri Pelmeen10 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 41 770 muudatust Eemaldatud muudatus 4952127, mille tegi 194.204.57.202 (arutelu) Märgis: Eemaldamine ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. november 2018, kell 01:02 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
7. rida: Esimesed kindlad teated pantomiimi kohta pärinevad umbes [[5. sajand eKr\|5. sajandist eKr]]. Pantomiimi elemente leidub paljude [[rahvas]]te [[rituaal]]setes [[tants]]udes ja neid kasutatakse ka argiste suhtlemisraskuste ületamiseks. Pantomiimis imiteeritakse liigutustega tegevust ja objekte, [[grimass]]idega väljendatakse emotsioone. Oluline on kogu keha [[plastika]]. Pantomiimi võidakse esitada teatris, estraadil või ka koguni pargis või tänaval. Esituse ja etenduse iseloom võib olla erinev: tal võib olla üldtegevuslik või ka tantsuline kallak, ta võib olla filosoofilise laadiga või burleskne jm. Pantomiimi füsiotehnika lahutab keha 13 osaks. Suurt tähelepanu pööratakse [[Žest\|žestile]] – rõhutatud liigutusele. Mõõdupuuks on žesti ökonoomsus ja puhtus. Teine oluline element on [[miimika]]. Kõige eredama miimika kutsub esile emotsioon. psüühiline protsess, mis peegeldub näos. Eesmärgiks on miimika kui žest, mitte miimika kui grimass. Pantomiimi füsio-psühhotehnika sulam teostub ~~elelemtide~~elementide liitumisel ning väljendub mängus, kehaosade eraldi ja koos tegutsemises. Kujuneb kehakeel, millele lisandub emotsionaalne/psüühiline taust. Pantomiim väljendub igas märgis, žestis, liigutuses, liikumises, miimikas, poosis. Liigutusi juhib temperament kui käitumislaad. ==Pantomiimi areng== 14. rida: Lavalise liikumise alal, sealhulgas pantomiimi olemuse mõistmises ja arengus on olnud oluline figuur [[François Delsarte]] (1811–1871), kes sõnastas ja põhjendas [[Žest\|žesti]] olemust. Tulemust arendas edasi ja süstematiseeris Sergei Volkonski (1860–1937) printsiibil miimika-pantomiimika. 19. sajandil kujunes pantomiim Euroopas iseseisvaks kunstialaks. Lähtepunktiks on olnud [[semiootika]], märkide keel, staatilisus kui plastilisuse vastand, teisalt [[Dünaamika (muusika)\|dünaamika]], [[rütm]], [[meloodia]]; žesti/liigutuse vormiline tugi, dünaamika kui [[harmoonia]] (seesmise ja välise ühtsus). Dünaamikast kasvab välja mimeesile iseloomulik katkendlik või sujuv või neid kaht ühendav liigutus ning plastiline diapasoon. 20. sajandi moodsa pantomiimi eri suundade arenguks lõid eeldused Étienne Decroux, François Delsarte, Émile Jaques-Dalcroze, [[Rudolf von Laban]]. Pantomiim kujunes selgelt omaette kunstialaks, kui see ühelt poolt tungis [[teater\|teatrisse]], teisalt aga eristus [[soolo]]miimide numbrikunstina. Sellesse väljakujunemisse andsid suure panuse Marcel Marceau Prantsusmaal, juudi ~~päritoluga~~päritolu Samy Molcho Austrias, Ladislav Fialka omaaegses Tšehhoslovakkias, Henryk Tomaszewski Poolas ja Jean Soubeyran Saksamaal.<ref name="mwZQE" /> ==Pantomiim tänapäeval== 32. rida: Tugevad pantomiimikeskused olid Leedus, Eestis, Moskvas ja Peterburis, kus pantomiim arenes kas klassikalise pantomiimi poole, andes [[estraad]]i- või [[tsirkus]]enumbreid, või emantsipeerus teatris, andes [[tants]]ulisi (nagu oli Eestis) ja [[kloun]]aadlikke lahendusi (viimase suuna esindajaist on tuntuim vene klouni [[Vjatšeslav Polunin]]i juhtimisel tegutsenud teater "Litsedei"). Professionaliseerumist taotlevad miimid tegutsesid tihti mõne kontsertorganisatsiooni juures, kuid tekkis ka päriselt pantomiimile pühendunud poolprofessionaalseid truppe ning isegi spetsialiseerunud pantomiimiteatreid. 1967. aastal loodi läti päritoluga mitmekülgse kunstiinimese [[Modris Tenisons]]i (Muodris Tenisonas) eestvedamisel Leedus Kaunase Pantomiimiteater. 1961. aastal loodi Lätis ansambel "Riia Pantomiim" [[Robert Līgers]]i juhtimisel. Omapoolse osa pantomiimižanri arengule endises Nõukogude Liidus andsid R. Slavski (Leningrad], A. Rumnev (Moskva), I. Rutberg (Moskva), J. Markova (Leningrad), K. Adomaitis (Kaunas) jmt nii mitmete teoreetiliste publikatsioonide, kriitiliste analüüside kui ka õpetustööga. Pantomiimile teiste kunstide seas kindlama koha leidmist kinnitas I Balti vabariikide pantomiimikunsti festival 1967. aastal Riias, kus oli ~~külalisi~~külastajaid üle kogu Nõukogude Liidu. Festivali eestvedajateks olid "Riia Pantomiim" Lätist, stuudio Pantomiim [[Adolf Traks]]i juhtimisel Eestist ja Kaunase pantomiimitrupp M. Tenisonsi juhtimisel Leedust. Lisaks etendustele toimusid ka arutlelud ja kohtumised. ==Pantomiim Eestis== 73. rida: [[Larissa Melnikova]]. (Peterburi teatriteadlane.) ""Mimeskidest" ja pantomiimist üldse". (Pärast Vanemuise külalisetendusi Venemaal ja Leedus.) – Sirp ja Vasar 12.08.1983 [[Kalle Kurg]]. "Aukartus hingemaa ees". (Pantomiimikunstnikust Maret Kristalist, pantomiimi arenguprobleemidest ja kohast kultuuris.) – [[Kultuur ja Elu]] 1989, 3, lk 26–29 [[Thomas Leabhart.]] "Étienne Decroux." London–New York, Routledge 2007 ISBN 9780415354363 ISBN 9780415354370 [[Kadi Tudre]]. "Kehatehnika näitlemises". (Magistritöö, Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool.) Tallinn, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2007. Ka: ajakiri Teater. Muusika. Kino 2007, nr 8/9 ja 12; 2008, nr 2, 5 ja 8/9 [http://www.temuki.ee/arhiiv/2007/09/lugu3.pdf] [http://www.temuki.ee/arhiiv/2007/12/lugu7.pdf] [http://www.temuki.ee/numbers/2008/2/article4601.pdf] [http://www.temuki.ee/numbers/2008/5/article4668.pdf] [http://www.temuki.ee/numbers/2008/8-9/article4728.pdf] *"ENSV Teatriühingu Lavakunsti Stuudio 1961–1971 Tallinnas". (Ülevaade). Koostajad A. Margiste, A. Tuuling. Tallinn, 2015

Pantomiim: erinevus redaktsioonide vahel