Teine maailmasõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Le grand Charles ! |
|||
224. rida:
[[5. juuni]]l jätkasid Saksa väed pealetungi, väegrupi B üksused liikusid piki Atlandi ookeani kallast, kuni jõudsid [[22. juuni]]l [[Bordeaux]] linnani. Väegrupi A üksused liikusid samal ajal läbi Prantsusmaa keskosa ning väegrupp C läbis Maginot’ liini.
10. juunil lahkus Prantsuse valitsus Pariisist, kuulutades selle avatud linnaks. Pariis langes [[14. juuni]]l Saksa vägede kätte. Prantsusmaa suutis invasioonile vastu panna 46 päeva. [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] kuulutas [[Prantsusmaa]]le sõja 10. juunil. Prantsusmaa alistus [[22. juuni]]l [[1940]], sõlmides kokkuleppe Compiegne'i metsas, kohas, kus [[1918]] Saksamaa oli pidanud [[Antant|Antandile]] alistuma. Prantsusmaa põhja-, lääne- ja idaosa mehitati Saksa sõjalise kontingendiga ja seal hakkas kehtima okupatsioonirežiim. Kaks kolmandikku riigist sattus Saksa okupatsioonitsooni, ülejäänud osas tegutses Saksa-sõbralik [[Philippe Pétain]]i [[Vichy Vabariik|Vichy Vabariigi]] valitsus, kus jäi nominaalselt kehtima Prantsuse Vabariigi võim. [[Charles de Gaulle]] rajas eksiilis Suurbritannias vastupanuliikumise ''[[Vaba Prantsusmaa]]''.
{{vaata|Prantsusmaa Teises maailmasõjas}}
Pärast Prantsusmaa alistumist [[Saksamaa]]le [[1940]]. aasta suvel ründas Briti laevastik 1940. aasta [[3. juuli]]l [[Alžeeria]] rannikul [[Mers el-Kébir]]i [[mereväebaas]]is ja [[Oran]]i sadamas Prantsuse laevastikku<ref>Sander Kingsepp, [http://www.tehnikamaailm.ee/prantsuse-lahingulaevad-teises-maailmasojas/ Prantsuse lahingulaevad Teises maailmasõjas], TM, 10. mai 2011</ref>, et see ei langeks sakslaste kätte, ja hävitas sellest suurema osa. Rünnakus hukkus umbes 1300 prantsuse meremeest. [[Aleksandria]]s asunud Prantsuse laevastiku laevad desarmeerusid. [[Prantsuse Lääne-Aafrika]]s, [[Prantsuse Põhja-Aafrika]], [[Prantsuse Süüria]] ja [[Prantsuse Indohiina]] jäid lojaalseks Vichy Vabariigile. Saksamaa okupeeris ülejäänud 45% Prantsusmaast 11. novembril 1942.
{{vaata|Operatsioon Katapult}}, ''[[Dakari lahing]] ehk Operatsioon Menace''
Suurbritannia jäi mõneks ajaks ainsaks Saksamaa ja [[Itaalia kuningriik (1861–1946)#Itaalia Teises maailmasõjas|Itaalia]] vastu võitlejaks ning keeldus alistumast. [[Hitler]] valmistas Suurbritannia alistamiseks ette [[Operatsioon Merelõvi|meredessanti koodnimega "Seelöwe]]", mis aga jäeti ära, kuna ei suudetud saavutada ülekaalu õhus Suurbritannia kohal ([[lahing Britannia pärast]]). Samal ajal toimusid lahingud Põhja-Aafrikas, kus Itaalia ja Saksa väed üritasid vallutada Briti asumaid.
{{vaata|Lahing Britannia pärast}}, ''[[Operatsioon Blitz]]''
| |||