Balti laevastik: erinevus redaktsioonide vahel

'''Balti laevastik''', tänapäevase täispika nimega '''Kahe Punalipuline Balti laevastik''' ([[vene keel]]es Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on [[Läänemeri|Läänemerel]] tegutsev [[Venemaa merevägi|Venemaa Föderatsiooni mereväe]] [[laevastik]]ukoondis.

 

 

Balti laevastiku [[staap]] asub [[Kaliningrad]]is. Laevastiku põhibaasid on [[Baltiisk]] ja [[Kroonlinn]]. Balti laevastiku [[lipulaev]] on [[hävitaja]] [[Nastoitšivõi]].

== Ajalugu ==

===Venemaa keisririigi Balti laevastik===

====Venemaa Keisririigi Balti laevastiku loomine ja areng====

Laevastiku sünnipäevaks loetakse [[18. mai]]d [[1703]]<ref name="6q7vm" />, kui Vene 30 alusest koosnev sõudeflotill [[Preobraženski polk|Preobraženski]] ja [[Semjonovski polk|Semjonovski polgu]] sõduritega tsaar [[Peeter I]] juhtimisel võitis [[Neeva jõgi|Neeva jõe]] suudmes [[Nyen]]i lähedal kahte Rootsi laeva. Rootsi [[Laadoga]] ja [[Peipsi]] laevastiku ülemjuhataja [[viitseadmiral]] [[Gideon von Numers]]i juhtimise all olnud 8 kahuriga [[brigantiin]] ''Astrild''<ref name="bXb9j" /> (1699) ja 10 kahuriga [[kaljas]] ''Geddan''<ref name="pp2Xg" /> said laevastiku esimeseks sõjasaagiks.<ref name="uR4Zv" />

 

*Liepāja sõjasadam;

 

 

=== Venemaa Keisririigi Balti laevastik Esimeses maailmasõjas 1914–1917===

===Balti laevastiku tegevus 1917–1920===

====Laevastik [[veebruarirevolutsioon]]is====

[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõja]]s osaks saanud kaotuste tulemusena oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] laevastik taandunud oma Läänemere põhjaosa baasidesse ning ei osalenud lahingutegevuses. Enamik laevastikust oli koondatud kolme baasi Eestis, Soomes ja [[Kroonlinn]]as. Sunnitud tegevusetuses levisid tagalasadamates viibivate madruste seas [[VSDTP]] ja [[SR]]i agitatsioonitöö tulemusena sotsialistlikud ideed ning rahulolematus kehtiva riigikorraldusega (sõja ajal karmistatud olukord + tsaari isevalitsus). Laiemat kõlapinda leidsid madruste seas [[esseerid]]e ja [[bolševikud|bolševike]] ideed. Järjest enam probleeme esines distsipliiniga.

 

Pärast keiser [[Nikolai II]] troonist loobumist [[2. märts]]il [[1917]] ja [[Petrogradi Nõukogu]] poolt välja antud käskkirja nr 1, hakkasid madrused maksma kätte laevastiku suhteliselt karmide teenistustingimuste eest ning uuele Venemaa Ajutisele Valitsusele truudust mittevanduvatele vanemohvitseridele. [[Kroonlinn]]as tapeti sadama komandant [[Robert von Wirén]] ja staabiülem admiral Butakov. 3. märtsil tapeti [[Helsingi]]s [[ristlejate 2. divisjon]]i ülem admiral [[Arkadi Nebolsin]] ja 4. märtsil Balti laevastiku juht [[Adrian Nepenin]]. Tapeti ka [[Viapori kindlus]]e komandant Protopopov, 1. ja 2. [[laevastikuekipaaž]]i ülem Stronski ja Giers, ristleja "Keiser Aleksander II" komandör Povališin, ristleja [[Aurora (laev)|Aurora]] komandör Nikolski ning veel 6 komandöri. [[15. märts]]iks oli Balti laevastik kaotanud 120 ohvitseri, kellest 76 tapeti (45 [[Helsingi]]s, 24 [[Kroonlinn]]as, 5 [[Tallinn]]as ja 2 [[Petrograd]]is). 4 ohvitseri sooritas enesetapu ning 11 ohvitseri jäi teadmata kadunuks.<ref name="lcYyM" />

 

{{Vaata|Operatsioon Albion}}

 

 

==== Jääretk ====

{{Vaata|Balti laevastiku Jääretk}}

 

====Laevastik Eesti Vabadussõjas ja Venemaa kodusõjas====

{{Vaata|Eesti Vabadussõda}}

 

Pärast 1920. aastat ning Eesti, Läti ja Soome iseseisvumist jäi Balti Laevastiku kodusadamaks ainult Petrograd ja Kroonlinn.

 

{{vaata|Kroonlinna ülestõus}}

 

 

===Punalipuline Balti laevastik Teises maailmasõjas 1939–1945===

Balti laevastiku mõjutegevus 2. maailmasõjas algas praktiliselt seoses Baltimaadesse baasidesse asumisega 1939. aasta sügisel vastavalt Balti riikidele peale sunnitud rahvusvahelistele lepingutele. Sellele eelnes ettekäänete-intsidentide lavastamine merel septembris.

 

1940. aasta suvel blokeeris Balti laevastik Baltikumi mere poolt ja osales Baltimaade okupeerimises.

 

{{Vaata|Balti laevastik Teises maailmasõjas}}

 

 

== Laevad ==

 

==Vaata ka==