Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
}}
 
'''Kosovo''' ([[serbia keel|serbia]]es ''Косово/Kosovo'', [[albaania keel|albaania]]es ''Kosovë'', ''Kosova'') on vaidlusalune piirkond [[Balkani poolsaar]]e lääneosas. Suuremat osa Kosovost kontrollib täielikult [[osaliselt tunnustatud riigid|osaliselt tunnustatud]] '''Kosovo Vabariik''' (serbia ''Република Косово / Republika Kosovo''; albaania ''Republika e Kosovës''), mis kuulutas end [[17. veebruar]]il [[2008]] ühepoolselt [[Serbia]]st sõltumatuks. SerbiaSerblastest enamusega ja Serbia piiri äärset Põhja-Kosovot kontrollib tasee osaliselt (näiteks toimib Serbia ja Kosovo vahel tollikontroll). Kosovo riigipiiri kogupikkus on 602 km. Serbia ei tunnusta Kosovo iseseisvust ning peab tedaseda Serbia koosseisu kuuluvaks '''Kosovo ja Metohija autonoomseks piirkonnaks''' (serbia ''Аутономна Покрајина Косово и Метохија / Autonomna Pokrajina Kosovo i Metohija''; albaania ''Qarku Autonom i Kosovës dhe Metohisë'').
 
Kosovo iseseisvust on tunnustanud 110 [[ÜRO]] liikmesriiki, sealhulgas [[Eesti]].
 
[[Lääne-Balkani riik]]ide hulka arvatud Kosovo piirneb läänes [[Montenegro]]ga, põhjas ja idas Serbiaga, lõunas [[Makedoonia]]ga ja edelas [[Albaania]]ga. Kosovol puudub [[Merepiirita riik|merepiir]]. Kosovo albaanlastest koosnevat elanikkonda nimetatakse [[kosovarid]]eks.
 
==Nimi==
Nimi "Kosovo" pärineb nähtavasti [[slaavi keeled|slaavi]] sõnast ''kos'' ('[[musträstas]]'). Selline kohanimi on slaavi maades levinud. Seda nime esineb muuhulgas [[Valgevene]]s, [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnia]]s, [[Bulgaaria]]s, [[Horvaatia]]s ja [[Venemaa]]l. Mõned [[albaanlased|albaania]] uurijad väidavad, et tegemist on [[serbia keel|serbia]]pärase vormiga vanast albaania kohanimest, mis tähendab 'kõrgtasandik'.
 
"''Metohia''" või "''Metohija''" tuleb [[kreeka keel|kreeka]] sõnast ''μετόχια'' (''metokhia''). See sõna tähendab maad, mis on antud ([[Serbia Õigeusu Kirik|Serbia]]) [[õigeusu kirik|õigeusu kirik]]ule. [[Kirikumõis]]ad asusid ajalooliselt rohkem Lääne-Kosovos. "Metohija" ei ole praegu mingi haldusüksus.
 
==Rahvastik==
Pärast 1999. aastat on paljud [[serblased]] provintsist lahkunud ning kohalikud albaanlased ei soovi Serbia suveräänsuse tegelikku taastamist Kosovos. Teiselt poolt ei ole Serbia valmis tunnustama Kosovo iseseisvust, ning Kosovo iseseisvaks kuulutamine ilma Serbia nõusolekuta rikuks [[territoriaalne terviklikkus|territoriaalse terviklikkuse]] ja [[siseasjadesse mittesekkumine|siseasjadesse mittesekkumise]] printsiipi. Seetõttu jätkub praegune olukord tõenäoliselt kaua.
 
[[20. veebruar]]il [[2006]] algasid [[Viin]]is läbirääkimised Kosovo tulevase staatuse üle. Läbirääkimisi juhtis ÜRO erisaadik Kosovos [[Martti Ahtisaari]]. 2007. aasta veebruaris tunnistas Ahtisaari, et läbirääkimised on ebaõnnestunud. Valmis küll [[ÜRO julgeolekunõukogu]] resolutsiooni eelnõu, mille järgi Kosovo saaks EL-iEuroopa Liidu järelevalve all piiratud riikluse, kuid sellega ei olnud nõus kumbki pool. Venemaa lubas resolutsiooni vetostada. [[Ban Ki-moon]] seadis kokkuleppele jõudmise lõpptähtajaks 10. detsembri 2007.
 
[[17. veebruar]]il [[2008]] kuulutas Kosovo ennastend iseseisvaks. Juba esimestel päevadel tunnistas seda hulk riike, sealhulgas 3 vetoõigusega ÜRO Julgeolekunõukogu riiki: [[USAAmeerika Ühendriigid]], [[Prantsusmaa]] ja [[Suurbritannia]]. Eesti tunnistas Kosovod iseseisva riigina sama aasta [[24. aprill]]il. 11. juuni 2013 seisuga tunnistab Kosovo iseseisvust 101 ÜRO riiki ja [[Taiwan|Hiina Vabariik (Taiwan)]]. Kosovo lähinaabritest tunnistavad selle iseseisvust kõik peale Serbia ([[Montenegro]], [[Albaania]] ja [[Makedoonia]]).
 
Seevastu muud maailma riigid, sealhulgas 2 ÜRO Julgeolekunõukogu vetoõigusega riiki ([[Venemaa]] ja [[Hiina Rahvavabariik]]) ei tunnista Kosovo iseseisvust ja peavad seda Serbia haldusalasse kuuluvaks Kosovo ja Metohija provintsiks.
Praeguse seisuga ei tunnista EL<ref name="eayCX" />, NATO<ref name="ojvc6" /> ega ÜRO<ref name="fSs1L" /> organisatsioonidena Kosovo iseseisvust ja tegutsevad seal jätkuvalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244 alusel.
 
[[2008]]. aasta detsembrist tegutseb ELiEuroopa Liidu õigusriigi mission ([[EULEX]]) Kosovos. Missioni mõte on aidata Kosovo võimude pingutusi õigusriigi saavutamisel, eelkõige politsei, õiguse ja tolli alal. EULEX toimib ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244 raamistikus ja on Kosovo staatuse suhtes neutraalne.
 
Serbia nõudis iseseisvusdeklaratsioonile [[Rahvusvaheline Kohus|Rahvusvahelise Kohtu]] mittesiduvat hinnangut. [[30. september|30. septembril]] [[2008]] rahuldas [[ÜRO Peaassamblee]] Serbia nõude resolutsiooniga 63/3; häältega 77 poolt, 6 vastu ja 74 ei osalenud hääletusel. [[22. juuli]]l [[2010]] otsustas Rahvusvaheline Kohus mittesiduva kohtuotsusega, et [[Kosovo iseseisvusdeklaratsioon|Kosovo ühepoolne iseseisvusdeklaratsioon]] ei ole vastuolus rahvusvahelise õigusega.