Erinevus lehekülje "Balkani riigid" redaktsioonide vahel

P
 
==[[Geopoliitika]] ja rahvusvahelised suhted==
Minevikus on Balkani poolsaar olnud poliitiliselt ühendatud [[Rooma riik|Rooma riigi]], [[Bütsants]]i ja [[OsmaniOsmanite impeeriumriik|Osmanite riigi]]i koosseisu. Ikka ja jälle on Balkani poolsaarel olnud konflikte, kodusõdu ja etnilisi rahutusi.
 
Balkani poolsaar, mis kunagi oli Euroopa kõige arenenum osa, on viimase 550 aasta jooksul olnud kõige mahajäänum. Selle põhjuseks on olnud Euroopa kaubandusliku ja poliitilise keskuse nihkumine lääne poole ja Balkani poolsaare suhteline kõrvalejäämine majanduslikust arengust TürgiOsmanite impeeriumiriigi koosseisus.
 
Balkani rahvad hakkasid taasiseseisvuma [[19. sajand]]ist, ning [[Balkani sõjad|Balkani sõdade]] käigus [[1912]]–[[1913]] tõmbus TürgiOsmanite riigi territoorium kokku praegustessepraeguse [[Türgi]] piiridesse.
 
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkemise ([[1914]]) ajendiks oli Austria ershertsogi [[Franz Ferdinand]]i mõrvamine praeguses [[Bosnia ja Hertsegoviina]] pealinnas [[Sarajevo]]s.
[[1990. aastad|1990. aastatel]] mõjutas Balkani piirkonda tugevalt sõjaline konflikt endise Jugoslaavia territooriumil, millesse Bosnias ja Hertsegoviinas, Kosovos (mille kaitseks pommitati Serbiat) ja Makedoonias sekkusid ka [[NATO]] relvajõud. Aastaks 2004 teevad kõik Balkani riigid koostööd Euroopa Liidu ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]]. Kosovo albaanlaste staatus on lahendamata.
 
Ühine kõikidele Balkani maadele on kunagine kuulumine [[Türgi]]Osmanite impeeriumiriigi koosseisu, rahvusriikide hiline tekkimine ning etniline killustatus ja seetõttu pidev sõja- ja kodusõjaoht.
 
Balkani riigid kontrollivad otseseid maismaaühendusi [[Lääne-Euroopa]] ning [[Väike-Aasia]] ja [[Lähis-Ida]] vahel. Balkani poolsaar on olnud [[Siiditee]] nõelasilmaks. [[Venemaa]] ja endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] jaoks on tegemist ühega vähestest juurdepääsudest [[maailmameri|maailmamerele]].
Sajandite vältel on Balkani poolsaarel põrkunud [[katoliiklus|katoliku kirik]] ja [[idakirikud]] ning [[islam]] ja [[kristlus]].
 
Kui 19. sajandi esimesel poolel asus [[Kaspia meri|Kaspia mere]] ääres [[Bakuu]]s üle poole tollal maailmas teada olevatest [[nafta]]varudest, algas maailmariikide (põhiliselt [[Venemaa]], [[Inglismaa]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USAAmeerika Ühendriikide]]) võidujooks juurdepääsu pärast [[Kaukaasia]]le.
 
Kreeka on olnud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liige alates [[1981]]. aastast. Sloveenia sai liikmeks [[2004]], Bulgaaria ja Rumeenia [[2007]] ning Horvaatia [[2013]]. Türgi on avalduse Euroopa Liiduga liitumiseks esitanud juba [[1963]], kuid liitumine on ikka veel küsimärgi all.
 
Makedoonia ja Horvaatia on sõlminud [[Euroopa Komisjon]]iga esialgsedesialgse leppedleppe liitumisprotsessile kaasaaitamiseks, kuid nad ei ole ametlikult Euroopa Liidu liikmekandidaadiks arvatud ning liitumistähtaega ei ole kindlaks määratud. Arvatav liitumistähtaegTakistuseks on [[2008]]olnud vaidlus Kreekaga Makedoonia võinime hiljempärast.
 
Kõik teised riigid on avaldanud soovi tulevikus Euroopa Liiduga liituda.
 
==Lääne-Balkani riigid==
{{vaata|Euroopa Liidu laienemine}}