Pringel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Täiendasin olulilelt. Lisasin Eesti ja Läänemere keskseid lõike. |
||
27. rida:
== Levila ==
Pringlid on laialt levinud [[põhjapoolkera]] jahedates rannikuvetes, eriti aladel, kus keskmine temperatuur on umbes 15 °C. Nende leviala ulatub [[Aafrika]] läänerannikust [[USA|Ameerika Ühendriikide]] idarannikuni, hõlmates näiteks [[Hispaania]], [[Prantsusmaa]] ja [[Suurbritannia]] mereranniku alasid. Samuti on nad levinud [[Alaska]] lääneosast [[Jaapani meri|Jaapani mereni]]. Väiksemad ja ohualtid asurkonnad asuvad ka [[Läänemeri|Lääne]]- ja [[Must meri|Mustas meres]]. Pringlid elavad enamasti merede rannikulähedastes piirkondades, eriti merre suubuvate jõgede [[estuaar]]ides, mõnikord siirduvad nad ka nende jõgede mandriossa; on täheldatud juhtumeid, kus nad on jõudnud 100 km kaugusele merest.
== Iseloomustus ==
Emasloomad kasvavad tavaliselt isastest suuremaks, saavutades keskmise kehapikkuse 160 cm ja kaalu 60 kg (isastel 145 cm ja 45–50 kg) ning nende elueaks arvatakse olevat ligikaudu 20 aastat.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.visitbalticsea.net/est/The_Harbour_Porpoise.html|Pealkiri=Pringel|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Pringel elab kas üksi või väikestes, 2–10 isendist koosnevais rühmades. Loomult on pringel pelglik ning hoidub paatidest eemale. Seetõttu on teda raske vaadelda.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=bio.edu.ee/loomad|URL=http://www.sea.ee/huvitavat/imetajad/|Pealkiri=Läänemere imetajad|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Pringel ei ole eriti kiire ujuja, kuid võib saavutada kiiruse kuni 23 km/h.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.visitbalticsea.net/est/The_Harbour_Porpoise.html|Pealkiri=Pringel (Phocoena phocoena)|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
== Pringlite paljunemine ==
Pringlid sünnitavad peaaegu igal aastal ühe poja, see tähendab, et nad on tiined ja imetavad samaaegselt pea kogu oma elu. Tiinus kestab umbes 10,5 kuud ja poegi imetatakse 6-9kuud, kuigi nad hakkavad iseseisvalt sööma juba 2-5 kuu vanuselt.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Eesti roheline liikumine|URL=https://ccb.se/wp-content/uploads/2018/10/final-ccb-2016-ee-web.pdf|Pealkiri=Läänemere pringel vajab kaitset|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
== Pringlid Läänemeres ==
Tänapäeval on teada, et Läänemere piirkonnas on kolm pringlite populatsiooni, mis erinevad üksteisest nii geneetiliselt kui ka ninamiku kuju poolest (koon või nokk). Populatsioonid asuvad<ref name=":1" />:
# Põhjameres, Skagerraki ja põhja Kattegati väinades
# lõuna Kattegati ja Belti väinades
# Läänemeres
Populatsioonide geograafilised piirid on kõikuvad; näiteks Belti väinade pringli populatsioon ja Läänemere populatsioon kasutavad samu alasid Saksamaa piirkonnas erinevatel aegadel. Läänemere pringlid liiguvad talveajal edelast Saksa ja Taani vetesse ning suveks uuesti tagasi kirdepoole, samal ajal kui pringlid lõuna Kattegatist ja Belti väinadest sisenevad Saksamaa vetesse ja Läänemerre just suveajal.<ref name=":1" />
Andmeid Läänemere pringlite arvutuse, paiknemise ja sesoonne levikumustri kohta täpsustas oluliselt SAMBAH projekt.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://sambah.org/|Pealkiri=SAMBAH|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Lääne mere pringlite arvukuseks hinnatakse selle projekti põhjal umbes 450 isendit.
== Pringlid Eesti rannikumeres ==
Praegusel ajal on võimalus Eesti vetes pringlit kohata äärmiselt väike. Samas on pringleid ajalooliselt Eesti vetes leidunud. Seejuures kohati pringleid üsna sageli veel kuni 1950. aastateni<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=Ivar Jüssi|URL=https://heureka.postimees.ee/111372/pringel-phocoena-phocoena|Pealkiri=Pringel (Phocoena phocoena)|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Samas oli neid selleks ajaks juba vähe, kuna juba 1920–1930ndatel ületas pringli nägemine Eestis ajalehtede uudisekünnise<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.ohtuleht.ee/494039/pringel-meie-oma-vaal|Pealkiri=Pringel – meie oma vaal|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Viimane tõestatud pringlileid Eesti vetes on teada 1980. aastate lõpust<ref name=":2" />. Seejuures on Läti vetes pringlid võrkudesse jäänud 2004. ja 2007. aastal, üks Riia juures ja teine Kolka neemel.<ref name=":3" />
Pringlite küttimise jälgi on teada Eesti aladelt väga kaugest minevikust. Seda näitab arheoloogide leiud 2009 aastal kaevetöödel Tallinna Vabaduse platsil. Sealt leiti 5500 kuni 4500 aastat vana laagripaik pringli luudega.<ref>{{Netiviide|Autor=Villu Kadakas|URL=https://www.postimees.ee/111369/villu-kadakas-pringlikutid-vabaduse-valjakul|Pealkiri=Villu Kadakas: pringlikütid Vabaduse väljakul|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
== Toitumine ja vaenlased ==
Pringlid toituvad peamiselt väikestest parves ujuvatest kaladest nagu tursk, heeringas ja kilu. Üsna väike kehamass tähendab, et pringlid vajavad pidevalt toitu. Uuringud väidavad, et nende päevane toiduvajadus on 4−9,5% oma kehamassist.<ref name=":1" /> Toitu hankides sukeldub ta tavaliselt 20–60 meetri sügavusele, kuid on võimeline sukelduma ka kuni 200 meetri sügavusele.<ref name=":0" />
Pringlid ise on toiduks haidele ja vaaladele. On olnud juhtumeid, kus delfiinid tapavad pringleid, kuid ei söö neid.
== Pringlite müratundlikkus ==
Pringlid nagu teised vaalalised kasutavad saakloomade leidmiseks ja püüdmiseks [[kajalokatsioon]]<nowiki/>i ehk enda tekitatud akustiliste ultraheliliste signaalide peegeldusi. Samamoodi kasutavad nad helisignaale omavahelises suhtluses. Seetõttu arvatakse, et inimtekkeline allveemüra võib nende elutegevust oluliselt häirida. Üks näide pringlit eriti häirivast inimtegevusest on veetuuleparkide vaivundamentide ehitustöö, mille käigus merepõhja suurel võimsusel vaiu lüüakse.<gallery>
File:Ecomare - bruinvis Berend (berend3).jpg|
File:Ecomare - skelet bruinvis (bruinvis-skelet-sd).jpg|
| |||