Osmanite riik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
50. rida:
[[Teine Bulgaaria tsaaririik|Teise Bulgaaria tsaaririigi]] tsaari [[Ivan Aleksander]]i katsed tõrjuda osmaneid 1340. aastate lõpul ja 1350. aastate alguses nurjusid pärast kahte kaotust, milles tema vanem poeg ja järglane [[Mihhail Asen IV]] ja tema teine poeg [[Ivan Asen IV]] võib-olla tapeti.
 
1371. aastal võitsid osmanid suurt kristlikku armeed [[Maritsa lahing|Tšernomeni lahingus]], nad pöördusid kohe Bulgaariasse ja vallutasid Põhja-Traakia, Rodope mäed, [[Kostenets]]i, [[Ihtiman]]i ja [[Samokov]]i, piirates [[Ivan ŠišmaniŠišman]]i võimu maadega [[Balkani mäed|Balkani mägedest]] põhjas ja [[Sofia org|Sofia orus]]. Suutmata vastu panna, oli Bulgaaria monarh sunnitud saama osmanite vasalliks. Osmanite retked taastusid 1380. aastate algul ja kulmineerusid [[Sofia piiramine|Sofia langemisega]]. Samaaegselt oli Ivan Šišman aastast 1384 hõivatud sõjaga [[Valahhia vürstiriik|Valahhia]] vastu. Kaks venda ei teinud osmanite sissetungi tõrjumiseks koostööd. Vaatamata tugevale vastupanule hõivasid osmanid aastal 1388 arvukalt tähtsaid linnu ja kindlusi ning viis aastat hiljem vallutasid pärast kolmekuulist piiramist [[Tărnovo piiramine|Tărnovo]]. 1395. aastal võtsid [[Bayezid I]] juhitud osmanid viimase kindluse [[Nikopol (Bulgaaria)|Nikopoli]]. Aastal 1396 ühines Ivan Sratsimir [[Ungari kuningriik|Ungari]] kuninga [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismundi]] [[Nikopoli ristisõda|ristisõjaga]], kuid pärast kristliku armee lüüasaamist [[NikopoliseNikopoli lahing]]us marssisid osmanid kohe Vidini peale ja hõivasid selle, lõpetades keskaegse Bulgaaria riigi. Aastatel 1395–1396 jõudsid Osmanite väed Ungari aladeni ja olid vallutanud Põhja-Bulgaaria, [[Dobrudža]] ja [[Vidin]]i.
{{vaata|Teine Bulgaaria tsaaririik}}
 
Vallutuste algusaega langeb ka Osmanite vägede kergratsaväe [[šipahhid]]e kõrval kuulsaima sõjajõu jalaväe ([[janitšarid]]e) väeosade loomine [[1365]]. aastal, sultan [[Murat I]] poolt. Janitšaride väeosad komplekteeriti järgnevalt osmanite poolt alistatud maade – [[Bulgaaria]], [[Serbia]], [[Ukraina]], [[Albaania]], [[Armeenia]], [[Kreeka]], [[Gruusia]], [[Bosnia]] aladelt sundkorras andamina[[andam]]ina nõutud noorukitest.
===Nikopoli ristisõda===
{{vaata|Nikopoli ristisõda}}
[[Moslem]]itest Osmanite vallutuste piiramiseks Kesk-Euroopas ja 1394. aastast osmanite valdustest piiratud Konstantinoopoli toetamiseks kavandasid Lääne-Euroopa kristlikud valitsejad [[ristisõda]], mille põhijõud koosnesid [[Keskaegne Prantsusmaa|Prantsusmaa]], [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]], [[Burgundia]], [[Saksa-Rooma riik|Saksa]] ning [[Ungari kuningriik|Ungari]] aladelt Ungari ja Horvaatia kuninga [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismundi]], [[Burgundia hertsog]]i ja [[Neversi krahv]]i [[Jean Kartmatu]], [[Pfalzi kuurvürstkond|Reini]] [[pfaltskrahv]]i [[Ruprecht I (Pfalz)|Ruperti]] ja [[Katzenelnbogeni krahvkond|Katzenelnbogeni krahv]]i Eberhardi juhtimisel. Ristisõdijaid toetasid merele [[Venezia vabariik|Venezia]], [[Genova vabariik|Genova]] ja [[Malta ordu#Ordu Rhodosel|Johanniitide ordu]] laevastik [[Must meri|Mustalt merelt]] [[Doonau]] suudmes.
 
Ristisõdijate sõjakäik algas edukalt Vidini ja Rahova vallutamisega, kuid sultan [[Bayezid I]] tugevdas kaitset [[Traakia]]st toodud vägedega ning asus kaitsele hästi kindlustatud [[Nikopol (Bulgaaria)|Nikopol]]i kindluse juures ning linna kaitsvate osmani vägede piiramine ei olnud edukas. Bayezid I-e väed saabusid linna lähedale 25. septembril. Lahingus avuliselt võrdsete osapoolte vahel sai otsustavaks ristisõdijate poolt ühise juhtimise puudumine ning ristisõdijate väed purustati, neid langes ligi 10 000. Hulk nimekaid Prantususe ja Burgundia ülikuid langes vangi (sh [[Jean Kartmatu]]) ning vabastati hiljem suure lunaraha vastu.
 
===Timur===