[[Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee]] oli üks esimesi kitsarööpmelisi raudteeliine [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Liivimaa kubermang]]us. Esimesed plaanid tehti aastal 1890. Valga–Pļaviņase raudtee ise avati aastal 1903.
Aastal 1916. ehitati [[Pļaviņas]]e-e–[[Gulbene]] lõik sõjalisel otstarbel laiarööpmeliseks. Kitsarööpmelise raudtee lõppjaamaks jäi seejärel [[Gulbene]]. Allesjäänud Gulbene-ValgaGulbene–Valga liinil oli kaubavedude maht väga väike ja 1918. aastal [[Liivimaa Juurdeveoraudtee Selts]] pankrotistus.
Raudtee võeti kasutusele taas [[Eesti vabadussõda|Vabadussõja]] ajal, mil seda kasutasid Eesti soomusrongid ja sõjaväeešelonid. Reisiliiklus taastati Alūksne ja Gulbene vahel 1920. Teise maalimasõjamaailmasõja ajal rajati Gulbenesse [[depoo]]. Aastaks 1945 oli raudtee muutunud kasutuskõlbmatuks, kuna Gulbene raudteesõlm oli pommituslennukitele tähtsaks sihtmärgiks ja taanduvad saksa väed lasid õhku sealse [[depoo]]; liiklus sellel raudteel taastati taas aasta 1945 viimastel kuudel.
Gulbene—AlūksneGulbene–Alūksne kitsarööpmeline raudtee tekkis 1. jaanuaril 1973, mil suleti liiklus Lätis Eesti piiri lähedal paikneva [[Ape]] ja [[Alūksne raudteejaam]]a vahelisel teel, mis peatselt demonteeriti (Alūksnes paiknenud Nõukogude sõjaväeosa jaoks polnud senist kivisöe ümberlaadimispunkti enam vaja). 1984. aastal võeti säilinud Alūksne-GulbeneAlūksne–Gulbene raudteelõik [[tehnikamälestis]]ena kaitse alla.
1987. aasta alguses suleti raudtee tehnilisel põhjusel. Aasta lõpuks liiklus taastati. 1988. aastal võeti kasutusele kaks uut [[TU7A]] tüüpi vedurit numbritega 2994 ja 3018.
