Ruila mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kernu vald→Saue vald
PResümee puudub
5. rida:
'''Ruila mõis''' oli [[rüütlimõis]] [[Harjumaa|Harjumaal]] [[Hageri kihelkond|Hageri kihelkonnas]]. Tänapäeval jääb mõisakompleks [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Saue vald|Saue valla]] maadele.
 
Ruila mõisa (''Ruil'') mainiti esmakordselt [[1417]]. aastal, kui [[mõis]] oli [[Tallinna komtuur|Tallinna linnusekomtuur]]i residents. Alates [[1622]]. aastast oli mõis [[Ulrich (suguvõsa)|Ulrichite]] valduses. [[17. sajand]]il eraldati tolleaegsest suurest mõisast mitu mõisa, nende hulgas [[Haiba mõis]] ja [[Laitse mõis]]. Ruila mõis kuulus Ulrichite suguvõsale läbi mitme põlvkonna. Kui mõisa pärinud [[Friedrich Johann von Ulrich]]i (1744-18011744–1801) neljas tütar Katharina Friederike abiellus [[Magnus Adolph Theodor von Bremen]]iga, läks mõis [[1814]]. aastast Bremenite suguvõsa kätte ja kuni [[1939]]. aasta ümberasumiseni kuulus mõis [[Bremen (suguvõsa)|Bremen]]itele. Mõisa härrastemaja püstitasid [[1859]]. aastal Bremenid. Hoone esimene korrus on kivist, teine puidust.
 
Mõisa peahoones asub kaasajaltänapäeval kool, tallis tegutseb ratsaspordibaas. Säilinud on ka muid kõrvalhooneid ja suur park.
 
==Mõisa ajalugu==
Esimest korda on Ruila mõisa mainitud 1417. aastal, mil mõis kuulus Saksa Orduleordule ning aeg-ajalt resideerus seal Tallinna linnusekomtuur. Mõis on rajatud muinasaegsesse kultusepaika, millest annab aimu ka koolimaja külje all paiknev peaaegu maasse vajunud kultusekivi.
 
Keskaegne mõisahoone purustati 16. sajandil Liivi sõja ajal Vene vägede poolt. Omaaegsele kindluselamule viitab tänini säilinud osa keskaegsest hoonest – pooleteise meetri paksune laskeavadega sein, mille varemetest on ümberehituste käigus kohandatud jääkeldri vahesein. 1624. aastal kinkis Gustav II Adolf mõisa Johann Ulrichile ning mõis jäi Ulrichite suguvõsa kätte mitmeks põlvkonnaks. 17. sajandil eraldati tolleaegsest suurest Ruila mõisast mitu muud mõisa, nende hulgas Haiba ja Laitse mõis. Kui Johann von Ulrichi neljas tütar Katharina Friederike abiellus Magnus Adolph Theodor von Bremeniga, läks mõis 1815. aastast Bremenite suguvõsa valdusse ning kuni 1939. aastani kuuluski mõis Bremenitele.