Mahtra sõda (Vilde): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kaar (arutelu | kaastöö)
P Viit Vikitekstidele
PResümee puudub
1. rida:
"'''Mahtra sõda'''" on [[Eduard Vilde]] kirjutatud [[1850]].–[[1860]]. aastate talurahvaliikumisi käsitlevate ajalooliste romaanide triloogia esimene osa, mis ilmus aastal [[1902]].

Triloogia teine osa oli "[[Kui Anija mehed Tallinnas käisid]]" ([[1903]]) ning kolmas osa "[[Prohvet Maltsvet]]" ([[1905]]–[[1908]]).
 
Romaan kõneleb [[2. juuni|2. juunil]] [[1858]] ([[vkj]]). aastal endises [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkonnas]] [[Mahtra mõis|Mahtra mõisas]] aset leidnud talurahva ülestõusust, mis on ajalukku läinud kui [[Mahtra sõda]].
 
Romaani kirjutamisele eelnes ulatuslik uurimistöö – Vilde töötas läbi ajalooteoseid ja arhiiviallikaid. Lisaks kasutas ta [[Hans Tertsius|Hans Tertsiuse]] mälestuste käsikirja ning [[Juuru|Juurus]] kirja pandud inimeste meenutusi. Romaan ilmus esmalt "[[Teataja|Teatajas]]" joonealuse järjejutuna peaaegu viie kuu vältel 1902.a. aastal, kirjutatuna põhiliselt öötundidel, sest päeval oli [[Eduard Vilde|Vilde]] toimetusetööga hõivatud. ''"Käsikirja lähema, õhtul ilmuva lehenumbri jaoks viis trükikoja käskjalg hommikul vara minult ära,viimased read olid sagedasti veel märjad,"'' meenutas autor hiljem.
 
Romaanist "Mahtra sõda" on seni tehtud 13 kordustrükki, viimane [[2009]]. aastal [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] raamatusarjas "Eesti lugu". Romaan on tõlgitud [[Vene keel|vene]], [[Läti keel|läti]], [[Ungari keel|ungari]], [[Saksa keel|saksa]], [[Soome keel|soome]], [[Ukraina keel|ukraina]] ja [[Esperanto keel|esperanto keelde]].
 
[[1955]].–[[1959]]. aastal kavandati [[Tallinnfilm]]is mängufilmi "Mahtra sõda", kuid see jäi seisma tsen­suuri taha.{{lisa viide}}
 
[[30. mai|30]]. ja [[31. mai|31. mail]] [[2008]]. aastal kanti [[Mahtra sõda|Mahtra sõja]] 150. aastapäeva puhul [[Juuru|Juurus]] [[Atla-Eeru kõrts|Atla-Eeru kõrtsi]] ees vaheaegadeta ette terve romaan. Lugejateks olid näitlejad ([[Elle Kull]], [[Tõnu Aav]] jt.) ja 90 erinevaseri vanuses ja erinevatesteri paikadestpaigas pärit lugejat. Ettelugemise lavastaja oli [[Ago-Endrik Kerge]], kunstnik [[Liina Pihlak]] ja muusikaline kujundaja [[Viive Ernesaks]].
 
Kultuuriministeeriumi toetusprogrammi "Eesti kirjandus" tulemusel saab teose [[Eesti Rahvusraamatukogu]] [[digiarhiiv DIGAR|digiarhiivist DIGAR]] tasuta alla laadida<ref>{{netiviide | URL = http://kultuur.postimees.ee/3029467/uus-ports-kirjandusklassikat-vormiti-e-raamatuteks | Pealkiri = Uus ports kirjandusklassikat vormiti e-raamatuteks| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Postimees| Aeg = 17. detsember 2014 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 13. märtsil 2015 | Keel = }}</ref>
19. rida ⟶ 21. rida:
{{vikitekstid-tekstina|Mahtra sõda}}
* [http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/119937 Vilde, Eduard. "Mahtra sõda". Eesti Rahvusraamatukogu digiarhiiv DIGAR]
* [http://digar.nlib.ee/digar/show?id=37612 Vilde, Eduard. ''Mahtra sõda'' (1902).- DIGAR.]
* [http://www.hot.ee/machter/msoda.html Eduard Vilde. "Mahtra sõda".]
* [http://www.epl.ee/news/kultuur/eesti-lugu-eduard-vilde-mahtra-soda.d?id=51154161 Linda Kaljundi. ''Eesti lugu: Eduard Vilde „Mahtra sõda”''.- Eesti Päevaleht 03.013. jaanuar 2009.]
* [http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/article.php?id=23956329 Juurus loetakse 20 tunniga ette romaan “Mahtra sõda”-sõda”– Maaleht 28.05. mai 2008.]
 
[[Kategooria:Eduard Vilde teosed]]