Redaktsioon: 28. august 2017, kell 13:58 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P Korrastasin skripti abil viiteid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. november 2018, kell 14:18 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
3. rida: '''Kõrgtehnoloogia''' ehk '''tipptehnoloogia''' (inglise keeles ''high tech'', ''high technology'') on tipptasemel [[tehnoloogia]], mis on tänapäeval kõige arenenum tehnoloogia. Sageli seostatakse kõrgtehnoloogiat [[mikroelektroonikaga]]. Kõrgtehnoloogia [[definitsioon]] muutub ajaga. Näiteks 1960. aastatel valmistatud tipptehnoloogiatooted on nüüdseks enamasti moraalselt vananenud. [[Turundusvaldkonnas]] ~~kannavad~~nimetatakse ~~kõrgtehnoloogia~~kõrgtehnoloogilisteks ~~nime~~kõiki ~~kõik~~uusi ~~uued tooted~~tooteid. ==Termini päritolu== 13. rida: Kuna majanduses kasutatakse kõige uuemat kõrgtehnoloogiat, siis on nähtud, et see annab kõige suurema potentsiaali majanduse arenguks tulevikus. See taju on toonud kõrgtehnoloogiasektorile suuri investeeringuid. Ettevõtted, mis alustavad teed kõrgtehnoloogias, saavad suure osa [[riskikapital]]i, kuid kui [[investeering]] ületab tegeliku potentsiaali, nagu on juhtunud varem, võivad investorid kaotada kogu või enamuse oma investeeringutest. Kõrgtehnoloogiasektorit on sageli vaadeldud suure riskiteguriga majandusharuna, kuid samas pakub see ka suurt võimalust kõrgeteks kasumiteks. Nagu suur teaduski, on ka kõrgtehnoloogia rahvusvaheline fenomen, mille ühendajaks on Internet. Seega rahvusvahelises kontsernis võib töötada projektiga 24 tundi päevas, meeskonnad töötavad päikesetõusust päikeseloojanguni. Sellised mahukad projektid võivad olla tarkvara arenduses või ~~integraalllülituse~~integraallülituse arendamises. Rahvusvahelise tugivõrgustike ettevõtted saavad seega haarata töötajaid meeskonda [[Keenia]]st, [[Brasiilia]]st, [[Filipiinid]]elt või [[India\|Indiast]]. Ainus nõue on sorav emakeel, olgu see siis [[hispaania keel\|hispaania]], [[portugali keel\|portugali]] või [[inglise keel]]. OECD-l on kaks lähenemist: sektori ja toote (tehase) valdkond. 35. rida: {\| class="wikitable" \|- ! ~~Valdkonna nimetus~~Valdkond !! [[T&A]]-intensiivsus (1999, %) !! ISIC rev. 3 \|- 52. rida: \| Elektrimasinad ja aparaadid\|\| 3,60\|\| 31 \|- \| [[~~Mootossõidukid~~Mootorsõiduk\|Mootorsõidukid]], [[Haagis\|haagised]] ja [[Poolhaagis\|poolhaagised]]\|\| 3,51 \|\| 34 \|- \| [[Raudtee]] ja [[transpordivahendid]] \|\| 311 \|\| 352+359 80. rida: == Ettevõtete ja ülikoolide vaheline koostöö == Uuring „Feasibility Study for an Estonian Materials Technology Programme“ koostati eesmärgiga kaardistada Eesti [[materjalitehnoloogia]]-<nowiki/>alane võimekus ning valdkonna potentsiaal teaduses ja eraettevõtluses. Enim rõhutati uuringus nõrka [[ülikoolid]]e ja ettevõtete vahelist koostööd, mille tulemusena on Eestis sügav lõhe ülikoolide teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtete vajaduste vahel. Tõsteti esile ka ettevõtete madalat teadus- ja arendustegevust puudutavat teadlikkust ja võimekust, praktiliste oskuste arendamise väikest osatähtsust kõrgkoolide õppekavades ning kvalifitseeritud tööjõu puudust materjaliteaduse ja -tehnoloogia valdkonnas.<ref name="2oCaH" /> == Vaata ka ==

Kõrgtehnoloogia: erinevus redaktsioonide vahel