Korrigeeriv tegevus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{vikinda}}
'''Korrigeeriv tegevus''' (''corrective action'') on tegevus avastatud mittevastavuse või muu soovimatu olukorra põhjuse kõrvaldamiseks. Võib olla rohkem kui üks mittevastavuse põhjus. Korrigeeriv tegevus võetakse ette probleemi kordumise vältimiseks, samas kui ennetav tegevus võetakse ette ilmnemise vältimiseks. Tuleb teha vahet korrektsiooni ja korrigeeriva tegevuse vahel. Korrigeeriv on tegevus, mis teostatakse, kui oht projekti teostamise käigus ilmneb. Organisatsioon peab rakendama korrigeerivaid meetmeid mittevastavuste põhjuste kõrvaldamiseks, et vältida selle vea kordumist. Korrigeerivad tegevused peavad olema kooskõlas väljaselgitatud mittevastavuste tagajärgedega.
 
Korrigeeriv tegevus on mõningates tööstusharudes [[kvaliteedijuhtimine|kvaliteedijuhtimise]] süsteemi osana, nagu näiteks meditsiinitööstuses[[meditsiinitööstus]]es ja farmaatsiatööstustes[[farmaatsiatööstus]]es Ameerika Ühendriikides. Sel juhul peetakse nõuetekohase korrigeeriva tegevuse käitlemise ebaõnnestumist Ameerika Ühendriikide hea tootmistava eeskirjade rikkumiseks.Kui ettevõte ei ole uurinud, registreerinud ja analüüsinud nõuetele mittevastavuse algpõhjuseid ega suutnud välja töötada ja rakendada efektiivselt korrigeerivat tegevust võib ravimit või meditsiiniseadet ebakvaliteetseks.
 
== Korrigeeriv tegevus farmaatsiatööstuses ==
 
Korrigeeriv tegevus on väga oluline kvaliteedijuhtimise funktsioon farmaatsiatööstuses. Ameerika Ühendriikides FDA poolt välja töötatud head tootmistava juhised viitavad sellele selgelt, et farmaatsiatööstusel peab olema oma kvaliteedijuhtimise kiire süsteem, mis suudab korralikult käsitleda ja lahendada turuanalüüse, kvaliteedi tagamise süsteemi või tootmisprotsessi või tootmisüksuse mittevastavust, personali ja abisüsteeme, mis on ravimitoodete tootmise osa, viisil, et lahknevus või mittekinnitus ei esineks. Selleks on vaja korrigeerivate ja ennetavate meetmete kiiret rakendussüsteemi kohandada, vastasel juhul võib ravimit lugeda ebakvaliteetseks GMP juhiste mittetäitmise tõttu.
 
15. rida:
 
== Korrigeeriva tegevuse näited ==
 
* Veateade
* nähtav või kuuldav signaal
25. rida ⟶ 24. rida:
 
== Kontsept ==
 
Ennetusmeetmed on igasugune ennetav metoodika, mida kasutatakse võimalike lahknevuste kindlaksmääramiseks enne nende tekkimist ja tagamiseks, et neid ei juhtuks. Mõlema korrigeerimis- ja ennetusmeetmed hõlmavad uurimise, tegevuse, läbivaatamise ja vajaduse korral edasisi meetmeid. On näha, et need mõlemad sobivad PDCA filosoofiasse, nagu on kindlaks määratud Demingu-Shewharti tsüklis. Põhiprobleemide uurimine võib järeldada, et parandus- või ennetusmeetmeid ei nõuta ning lisaks võib see soovitada lihtsaid korrektsioone probleemile, millel puudub kindlaks tehtud süsteemne algpõhjus. Kui mitmel uuringul ei toimu parandusmeetmeid, võib genereerida uue laiendatud ulatusega probleemi avalduse ja põhjalikuma uurimise põhjuseks.
 
31. rida ⟶ 29. rida:
 
== Allikad ==
 
# https://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10494856/lisad/10494945
# https://www.fda.gov/downloads/Drugs/.../Guidances/ucm073517.pdf
40. rida ⟶ 36. rida:
# TJO Konsultatisoonid, Rauno Vinni, Kvaliteedijuhtimine ja hindamine, kvaliteedistandardid
# Projektijuhtimise käsiraamat, lk 7
 
[[Kategooria:Kvaliteedijuhtimine]]