Redaktsioon: 5. november 2018, kell 17:33 redigeeri Juhan121 (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 48 848 muudatust P →‎Kirjandus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. november 2018, kell 17:47 redigeeri eemalda Juhan121 (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 48 848 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
4. rida: Friedrich-Alfred Olbrei oli klaveritöösturi poeg.<ref name="ETBL" /> Lõpetas Tallinnas gümnaasiumi, õppis ~~1915–16~~1915–1916 [[Riia Polütehniline Instituut\|Riia Polütehnilise Instituudi]] mehaanika osakonnas, lõpetas 1916 eksternina [[Peterburi Nikolai I nimeline Inseneriakadeemia\|Peterburi Nikolai I nimelise Inseneriakadeemia]] ning 1918 lendur-vaatlejana [[Jevpatoria]] sõjaväelendurite kooli.<ref name="ETBL" /> Esimese maailmasõja ajal teenis [[Pirita]]l merelennujaamas. Osales [[Vabadussõda\|Vabadussõjas]], oli [[Kaitseministeerium]]i [[sädetelegraaf]]i valitsuse ning sädetelegraafikompanii ülem, pani aluse Eesti kaitseväe [[raadioside]]le. Lõpetas 1925 Prantsusmaal [[Toulouse'i Ülikool]]i Elektrotehnika Instituudi. Oli 1926–33 [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutised\|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutiste]] (KVÜÕA) lektor ja õppetöökodade ülem, [[Kõrgem Sõjakool\|Kõrgema Sõjakooli]] õppejõud ning inseneriväeala erijuhataja, 1929–31 ühtlasi [[Tallinna Tehnikum]]is [[raadiooperaator]]ite kursuse lektor, õpetas elektro-, side- ja [[raadiotehnika]]t, oli riikliku kutsekomisjoni liige. 1933–34 sidepataljoni ülem, 1934–40 [[Riigi Ringhääling]]u direktor, 1940–41 [[Sidevalitsus]]e raadiokeskuse peainsener.<ref name="ETBL" /> 11. rida: ==Teadustöö== Mõjutas põhjapanevalt raadioalase tehnilise mõtte ja hariduse ning [[ringhääling]]u ja [[raadiotööstus]]e arengut Eestis. Tema eestvõttel ja osalusel asutati Riigi Ringhäälingu raadiolabor ja töökojad, ehitati ümber ja varustati [[ränikristall-juhtsaatja]]ga [[Tallinna raadiojaam]], rajati 1937 Türile 50 KW raadiosaatejaam koos Euroopa moodsaima 196,6 m kõrguse vabaltseisva [[mastantenn]]iga, valmis Baltimaade esimene [[mobiilne ülekandekeskus]] – reportaažiauto "[[Hõbehall]]", hangiti firmalt AEG Eestisse esimeste seas maailmas magnetofonid, raadioülekannete tarvis arendati välja Tallinna teatri- ja kontserdisaale ning spordiväljakuid ühendanud [[kaablivõrk]], maal avati raadiokuulamise hõlbustamiseks ligi 250 [[tuulegeneraator]]-[[akulaadimispunkt]]i, kavandati ja ~~1939–40~~1939–1940 püstitati Tallinnas [[Kreutzwaldi tänav\|Kreutzwaldi]] ja [[Faehlmanni tänav]]a nurgale tehnika viimase sõna järgi [[Raadiomaja]], mille elektrilise osa projekteeris koos insener A. Lossmanniga. Raadiotööstuse arendamisel ja selle teaduslikul korraldamisel toetus peamiselt ameeriklaste kogemustele.<ref name="ETBL" /> Kuulus aastast 1927 Riigi Ringhäälingu juhatusse, oli OÜ [[Raadio-Elektrotehnika Tehas\|Raadio-Elektrotehnika Tehase]] (RET) asutajaid ja juhatuse liige, kuulus [[Insenerikoda\|Insenerikoja]] nõukogusse. Avaldas teadustrükiseid raadiotehnikast ja ringhäälingust.<ref name="ETBL" /> ==Isiklikku== Tema isa oli muusikaärimees, klaveritööstur ja [[Estonia (selts)\|Estonia]] seltsi eestseisuse liige [[Jaan Olbrei]]. Tema õde oli ballettmeister, balletipedagoog ja tantsija [[Rahel Olbrei]], õemees arhitekt ja kunstikriitik [[Hanno Kompus]]. ==Tunnustused==

Friedrich-Alfred Olbrei: erinevus redaktsioonide vahel