Johannese evangeelium: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Toim |
viidete vikindus |
||
1. rida:
{{Uue Testamendi raamatud}}
[[File:Michelangelo Merisi, called Caravaggio - Saint John the Baptist in the Wilderness - Google Art Project.jpg
'''Johannese evangeelium''' (lühend '''Jh''') on [[Piibel|Piibli]] [[Uus Testament|Uue Testamendi]] [[kaanon]]is neljas raamat, mis sisaldab [[Jeesus Kristus|Jeesus Kristuse]] õpetusi, [[Püha õhtusöömaaeg|viimse õhtusöömaaja]] seadmise, kohtumõistmise, [[surm]]a ja [[Ülestõusmine|ülestõusmise]] kohta. [[Evangeelium]] on Uue Testamendi kaanonisse kuulunud algusest saadik. Johannese evangeeliumile eelneb [[Luuka evangeelium]] ja järgnevad [[Apostlite teod]]. Johannese evangeelium on Uues Testamendis ainus gnostiline evangeelium. Mitmete teadlaste arvates on evangeeliumi autoriks [[apostel]] [[Johannes (apostel)|Johannes]], Sebedeuse poeg <ref name="carson136">
▲[[File:Michelangelo Merisi, called Caravaggio - Saint John the Baptist in the Wilderness - Google Art Project.jpg |pisi|Saint John The Batist, Caravaggio 17. sajand.]]
▲'''Johannese evangeelium''' (lühend '''Jh''') on [[Piibel|Piibli]] [[Uus Testament|Uue Testamendi]] [[kaanon]]is neljas raamat, mis sisaldab [[Jeesus Kristus|Jeesus Kristuse]] õpetusi, [[Püha õhtusöömaaeg|viimse õhtusöömaaja]] seadmise, kohtumõistmise, [[surm]]a ja [[Ülestõusmine|ülestõusmise]] kohta. [[Evangeelium]] on Uue Testamendi kaanonisse kuulunud algusest saadik. Johannese evangeeliumile eelneb [[Luuka evangeelium]] ja järgnevad [[Apostlite teod]]. Johannese evangeelium on Uues Testamendis ainus gnostiline evangeelium. Mitmete teadlaste arvates on evangeeliumi autoriks [[apostel]] [[Johannes (apostel)|Johannes]], Sebedeuse poeg <ref> D.A. Carson; D. J. Moo; L. Morris (1992) "Introduction to the New Testament". Zondervan Publishing House, Grand Rapids, Michigan. lk 136.</ref> , kuid paljud teoloogid peavad autoriks juudikristlaste gruppi ehk johanneslikku koolkonda <ref>Peeter Roosimaa. (2001) "Kes on Johannes? Mõtteid neljanda evangeeliumi nimest." Usuteaduslik Ajakiri Nr 2-2001(49). lk 4. </ref>, mis asus tänapäeva [[Süüria]] aladel ning sellelt koolkonnalt arvatakse pärinevat ka [[Johannese kirjad|3 Johannese kirja]], kuna keeleliselt ja stiililiselt on kirjad evangeeliumiga väga sarnased ning ühtsena vaadeldavad. Johannese evangeelium on kirjutatud [[koinee]]s. Vanimal seni leitud Uue Testamendi pärgamendil on säilinud kirjakohad Johannese evangeeliumist. Johannese evangeeliumis asub Piibli lühim salm.
==Nimetus==
9. rida ⟶ 7. rida:
==Autorlus==
Evangeeliumi autor on traditsiooni järgi apostel Johannes, Sebedeuse poeg. Varakiriklikust ajast on Johannese evangeeliumit maininud kolm Väike-Aasia piiskoppi
Alates [[19. sajand]]ist hakkasid Saksa [[teoloog]]id kahtlema Johannese autorluses. Nad pidasid evangeeliumi kirjutamise aega evangeeliumis kirjeldatud sündmustest kümneid aastaid hilisemaks. Teoloog [[Ferdinand Christian Baur]] väitis evangeeliumi kirjutamise ajaks koguni [[160]]. aasta. 1934 avaldas Colin H. Roberts [[2. sajand]]i esimesse poolde dateeritud käekirjaga [[papüürus]]etüki, P52, mis sisaldab salme Johannese evangeeliumist. Kuigi mõned [[paleograafia]]eksperdid ei ole pidanud võimalikuks käsikirja nii täpset dateerimist, on tänapäeval üldtunnustatud, et Papüürus 52 sisaldab varaseimat teadaolevat Uue Testamendi teksti ja ühtlasi on tegu tugeva argumendiga Johannese autorluse tõestuseks. Tekstianalüüsi kohaselt on evangeelium ja [[Johannese esimene kiri]] (1Jh) sarnased <ref>
[[File:P52 recto.jpg
==Tekkelugu==
Evangeeliumi koostamise ajaks on erinevatel hinnangutel pakutud vahemikku [[78]]
==Ülesehitus==
Johannese evangeelium koosneb 21 peatükist, mis jagunevad 879 salmiks. Evangeeliumi jagas peatükkideks kardinal [[Stephen Langton]] [[13. sajand]]il ja salmideks [[Robert Estienne]] [[1551]]. aastal. Johannese evangeelium on keele ja stiili poolest terviklik ning selle tõttu arvatakse puuduvat kriteeriumid, mille abil saaks eristada põhiteost ja hilisemaid täiendusi sellele <ref>
==Sisu ülevaade==
39. rida ⟶ 37. rida:
==Õpetus==
Johannese evangeelium algab proloogiga. Salmist Jh 1:6 algab jutustus, mis koosneb kahest osast. 12. peatükiga lõppevas esimeses osas räägitakse Jeesuse avalikust tegevusest alates tema ristimisest [[Ristija Johannes]]e poolt kuni tema avaliku tegevuse lõpuni. Teises osas räägitakse Jeesuse tegevusest tagasitõmbununa lähemate õpilaste ringi, tema kannatusest ja [[Ristilöömine|ristilöömisest]], ilmumisest [[Apostel|jüngritele]] ning ülestõusmist. Jeesuse ütlused on Johannese evangeeliumis palju pikemad, kui sünoptilistes evangeeliumides. Jeesus räägib siin iseendast ja oma ülesannetest ning rollist rohkem; ettekuulutusi saabuvast jumalariigist, nagu neid näiteks Markuse evangeeliumist leida võib, aga üldse mitte. Jumala riik Johannese evangeeliumi mõttes on taevas, Isa juures ning igavese elu selles tagab usk Jeesusesse. Kuningriik ei tule enam meie juurde, vaid meie peame sinna ise minema <ref
Teoloogiliselt oluline on evangeeliumi alguses (Jh 1:29) leitav Ristija Johannesele omistatav lause, millist sünoptilistes evangeeliumides ei leidu: /.../''"Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.'' /.../" Jeesuse võrdlemine ohvriks toodava paasatalle, Iisraeli laste päästmise sümboliga Vanas Testamendis, oli Johannese evangeeliumi autorile nõnda oluline, et ta võis teadlikult muuta Jeesuse suremise aega <ref>
Johannese evangeelium on kolmest ülejäänud evangeeliumist erinev. Erinevalt sünoptiliste evangeeliumide autoritest on Johannes oma rolliks seadnud tunnistamise, et vaid Jeesus on Kristus ning et ta ainsaks ülesandeks on kinnitada Jeesuse olemust ja eesmärke <ref>
Johannese Evangeeliumist on leitav mõttekäik, et Jeesus oli jumaliku olendina olemas juba enne oma sündi ning sündis inimesena; erinevalt teistest evangeeliumitest leitava neitsist sündimise looga. Siit on alguse saanud tuntud vaidlus Jeesuse olemusest teoloogide [[Arius]]e ja [[Athanasius]]e vahel. Vaidlusküsimuseks oli, kas Jeesus on sama isik, kui Jumal-Isa või Ta on Isa poolt loodud ja subordineeritud <ref>
Evangeelium rõhutab Jumal-Poja müstilist vahekorda Jumal-Isaga ja usklike müstilist vahekorda Lunastajaga ning räägib [[Püha Vaim|Pühast Vaimust]] kui Lohutajast (Trööstijast). Pole päris selge, kellest siiski kirjakohtades Jh 14:16, Jh 14:26, Jh 15:26, Jh 16:79 juttu on, kuna Lohutajat ehk parakleeti (kreeka k ''παράκλητος'' (parakletos), [[eesti keel]]es ''appikutsutu, eestkostja, lohutaja'')
Samuti paneb Johannes rõhku kristlasi iseloomustavale armastusele, et selgitada, miks Jeesus Kristus pidi inimeste pattude eest surema. Johannese evangeeliumi järgi oli Jumala armastus Jeesuse motiiviks inimkonna lunastamisel. Johannes näitab Jeesuse inimlikkust – Jeesus Kristus on Jumal-Inimene. Inimene jõuab päästeni teadmise läbi, et Jeesus on Kristus.
Teoloogid on vihjanud, et kuna Johannese evangeeliumist võib leida mitmeid viiteid varakristlaste ja juudi kogukonna vahelistele konfliktidele, saab mitmeid kirjakohti näha juudivaenulikena ning on sellistena kujundanud paljude kristlaste suhtumist [[Juudid|juutidesse]] <ref>
Evangeeliumi iseloomustab ka naiste suur osatähtsus usuelus, võrreldes näiteks sünoptiliste evangeeliumitega. <ref>Anderson,
Evangeelium eristub sünoptilistest evangeeliumidest Jeesuse ainulaadsete "Mina olen"-ütluste sagedase esinemise tõttu. Jeesus identifitseerib Johannese evangeeliumis end nende abil ning kasutab neid imetegude selgitamiseks, nende tähenduse avamiseks <ref>
Teoloogid on "Mina olen"-ütlusi kasutanud võrdluste toomiseks Vanas Testamendis avalduva Jumala nimega ("Mina olen")
Just Johannese evangeeliumi Jeesuse-käsitluses on teoloogide arvates otseselt viidatud, et Jeesus on lihaks saanud Jumala Sõna ehk Logos (Jh 1:14)<ref>Barton (
Johannese evangeeliumi "Mina olen" kirjakohtades väljendatud teoloogilistele konstruktsioonidele on leitud paralleele ka [[India]]st, [[upanišaadid]]e traditsioonist <ref>
=== Jeesuse "Mina olen" ütlemised ===
*Mina olen elu leib (Jh 8:12)
*Mina olen
*Mina olen
*Mina olen
*Mina olen
*Mina olen
*Mina olen
=== Jeesuse imeteod ===
*sõjapealiku poja tervendamine (Jh 5:1–15)
▲*vee muutmine veiniks <ref>Jh 4:46-54</ref>
*
*halvatu tervendamine <ref> Jh 6:1-14</ref>▼
▲*viie tuhande mehe toitmine <ref>Jh 6:16-21</ref>
▲*kõndimine vee peal <ref>Jh 9:1-41</ref>
==Evangeelium eesti keeles==
[[
Tekst ilmus esmakordselt tervikuna eesti keeles [[1686]] [[Wastne Testament|"Wastses Testamendis"]] kui "Se Ewangelium Sest pöhast Jahnist ülleskirjotetu". 1694 Müncheni käsikirjas on kiri pealkirjastatud "Ewangelium Pühha Johannesest ülleskirjotud" ja 1739 Piiblis "Ewangelium Pühhast Joannessest ülleskirjotud."
==Viited==
{{viited}}
==Kirjandus==
#W. MacDonald. (1993) ''"Johannese evangeelium. Üks Emmause Korrespondent Kursus".''▼
*P. N. Anderson. (2011) ''The Riddles of The Fourth Gospel. An introduction of John.'' Fortress Press, Minneapolis, USA
#R.V.G. Tasker. (2002) ''"Johannese evangeelium."'' Logos▼
#Peeter Roosimaa. (2015) ''Johannese evangeeliumi kirjutamisaeg.'' [http://usuteadus.ee/wordpress/wp-content/uploads/2015_1%20(68)/Roosimaa-1.pdf Usuteaduslik Ajakiri, Nr 1-2015(68)] ▼
▲#K. Aaslav-Tepandi. (2015) "''Logos Johannese evangeeliumi algushümnis (Jh 1:1–18)''". Kirik & Teoloogia, [http://kjt.ee/2015/10/logos-johannese-evangeeliumi-algushumnis-jh-11-18/ 9]. ja [http://kjt.ee/2015/10/logos-johannese-evangeeliumi-algushumnis-jh-11-18-2-osa-2/ 16]. oktoober 2015.
#Peeter Roosimaa. (2001) ''Kes on Johannes? Mõtteid neljanda evangeeliumi nimest.'' [http://usuteadus.ee/wordpress/wp-content/uploads/2001_2%20(49)/02_UA_2_200149_Roosimaa.pdf Usuteaduslik Ajakiri Nr 2-2001(49)] ▼
#E. Lohse. (1994) ''Uue Testamendi tekkelugu''. Tartu, Greif.▼
▲#D. A. Carson; D.J, Moo; L. Morris. (1992) ''Introduction to the New Testament'' Zondervan Publishing House, Grand Rapids, Michigan
▲#R. Bauckham. (2006) ''Jesus and the Eyewitnesses. The Gospels as Eyewitness Testimony.'' Richard Bauckham. William Eerdmans Publishing Company, Grand Rapids Michigan/Cambridge U.K
▲#J.H. Charlesworth. (1995) ''The Beloved Discple: Whose Witness Validates the Gospel of John?'' Valley Forge: Trinity
▲#R. A. Culpepper. (2001) ''Anti-Judaism in the Fourth Gospel as a Theological Problem for Cristian Interpreters.'' Kogumikust ''Anti-Judaism and the Fourth Gospel'' (2001) koost. R. Bieringer, D. Pollefeyt, F. Vandecasteele-Vanneuville. Westminster John Knox Press, Louisville, Kentucky.
▲#J. Kavunkal. (2008) ''The Mystery of God in and through Hinduism.'' Kogumikust ''Christian Theology in Asia'' ed. Sebastian C.H. Kim, Cambridge University Press
▲#S. C. Barton. (2001) ''Many gospels, one Jesus.'' Kogumikust ''The Cambridge Companion to Jesus'' ed. Markus Bockmuehl (2001) Cambridge University Press
▲#O. D. Crisp. (2007) ''Divinity and Humanity: The Incarnation Reconsidered.'' Cambridge University Press
▲
▲#H. G. Liddell; R. Scott. [http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0057%3Aentry%3Dpara%2Fklhtos&highlight=advocate ''A Greek-English Lexicon'']
▲
▲#N. Y. Ghabril. (2003) ''Themes For the Diligent'' Võrguleht [https://the-good-way.com/eng/books/4905/format-xml#id396904448764 The Good Way]
▲#S. W. Anthony. (2016) ''Muhammad, Menahem and the Paraclete: new light on Ibn Isḥā Q’s (d .150/767) Arabic version of John 15:23-16'' Bulletin of SOAS, 79, 2 (2016), lk 255–278. © SOAS, University of London
#J. White. ''Purpose and Meaning of “Ego Eimi” in the Gospel of John in Reference to the Deity of Christ'' James White, http://vintage.aomin.org/EGO.html▼
▲#D. F. Ford; B. Quash; J. M. Sockice. (2005)(koost.) ''Fields of Faith. Theology and Religious Studies for the Twenty-First Century'' Cambridge University Press
▲#A. Moore. (2003) ''Realism and Christian Faith. God, Grammar and Meaning.'' Regent´s Park College, Oxford. Cambridge University Press
▲
▲#Bart D. Ehrman. (2009) ''Jesus, Interrupted: Revealing the Hidden Contradictions in the Bible (and Why We Don´t Know About Them). ''HarperCollins e-book.''
▲#R. Tasmuth. (2000) ''Johannes küll, aga kes siiski?'' [http://usuteadus.ee/wordpress/wp-content/uploads/2000/03_UA_1_2000_Tasmuth.pdf Usuteaduslik Ajakiri Nr 1-2000]
▲#J. Thurén. (2001) ''Johannese evangeelium.'' Tallinn, EELK Usuteaduse Instituut
▲#J.W.D. Watt. (2007) ''An Introduction to the Johannine Gospel and Letters'' T&T Clark A Continuum imprint The Tower Building, 11 York Road, London SE1 7NX
▲#L.T. Johnson. (2010) ''The New Testament. A Very Short Introduction'' Oxford University Press inc., New York
==Välislingid==
*Johannese evangeelium. [http://piibel.net/#q=Jh%201 Piibel.net] (eesti keeles)
* Wastne Testament 1686 https://www.eki.ee/piibel/index.php?tegevus=viewbibletext&showversion=4&showbook=Mk&done=1
*J. Gutslaffi UT
[[Kategooria:Uus Testament]]
|