Värvus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel|räägib optika mõistest; kvantarvu kohta vaata artiklit [[Värvilaeng]].}}
'''Värvus''' on määratletav kahel viisil.<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia]] 10. köide, 1998</ref>
#Värvus kui [[nägemine|nägemustaju]] element: nägemis[[aisting]] oleneb peale [[kiirgus]]e füüsikaliste omaduste ka silma värvihäälestusest, vaateobjekti taustast ja muudest vaatlusoludest.
#Värvus kui nähtava [[kiirgus]]e [[füüsika]]line omadus, mida saab üheselt kirjeldada [[värvikomponent]]idega ja kujutada punktina värvidiagrammil (vt [[värvimudel]]).
Värvust samastatakse mõnikord [[värv]]iga, mis on laiem mõiste ja võib hõlmata ka värvust. Eriti liitsõnades on sageli 'värvus-' asemel 'värvi-', näiteks [[värviesitus]], [[värvisügavus]], [[värvitemperatuur]], [[värvipimedus]].
Värvusest tuleb eristada [[värvsus]]t, sest viimase määramisel on tähtis vaid kiirguse [[Valgusspekter|spektraaljaotus]], kuid mitte [[intensiivsus]].
Looduses esinev valgus (teisisõnu kiirgus) on alati erineva lainepikkusega valguslainete ehk värvide segu; mitte ükski värvus, mis esineb kindla lainepikkusega, pole oma olemuselt loomulik. Sellel on kaks lihtsat põhjust:▼
▲Looduses esinev valgus (teisisõnu kiirgus) on alati erineva lainepikkusega valguslainete ehk värvide segu; mitte ükski värvus, mis esineb kindla lainepikkusega, pole oma olemuselt loomulik. Sellel on kaks
Teisisõnu pinnalt peegeldumisel või valguslaine kiirgamisel ei teki kindla lainepikkuse, sageduse ega intensiivsuse ehk energiatasemega valguslained. Kindla lainepikkusega valguse saamiseks kasutatakse lasereid. Omadust, mis eristab laseritest väljuvat ja looduses esinevat valgust, nimetatakse koherentsuseks.
== Ajalugu ==
Värvus on olnud pika osa inimkonna ajaloost valdavalt interpreteeritav ja subjektiivne nähtus, millel puudus teaduslik alus. Esmakordselt loodi värvusi käsitlev teooria ligi 2300. aastat tagasi Antiik-Kreekas, kuulsa filosoofi ja matemaatiku Aristotelese poolt. Aristoteles arvas, et kõik värvid on moodustunud 4 põhivärvi/elemendi baasilt: maa (must), tuli (valge), õhk (punane) ja vesi (kollane). Tema, kui autoriteetse ning tunnustatud isiku õpetust järgisid ja pidasid tõeseks väga paljud inimesed, kuni Inglismaa teadlane Isaac Newton tõestas teaduslikult vastupidist.
21. rida ⟶ 22. rida:
== Värvuste füüsikaline kirjeldamine ==
Värvusi kirjeldatakse 3 omaduse kaudu:
▲1. värvitoon - sõltub valguse lainepikkusest. Määratud nähtava valguse spektri 7 värvusega.
▲2. küllastatus - näitab värvustugevust. Sõltub sellest, millises lainepikkuse vahemikus valguskiired asuvad. Näiteks roosa jääb oranži ja punase ülemineku vahepeale.
▲3. heledus - elektromagnetkiirguse energia hulk. Pealelangeva valguse intensiivsuse suurenemisel värvide heledus suureneb.
Segadust tekitas pikka aega veel eri värvustega valguskiirte mõistmisel analoogia puudumine heliga, mida kirjeldab samuti laineteooria. Kahe eri värvusega valguskiire värvust detekteerib silm kui ühe ainsa värvusega valguskiirena. Samal ajal, kui kahte erinevat muusikapala võime üksteisest väga lihtsasti eristada. Rohkem kui ühe tooniga muusika ei saa kunagi kõlada korraga mängituna ühe toonina, värvus võib olla aga ühe või mitme nähtava valguse piirkonda kuuluvate lainepikkuste summa.
== Viited ==
42. rida ⟶ 36. rida:
*[[Elektromagnetspekter]]
*[[Värvisügavus]]
*[[Värvitaju]]
[[Kategooria:Värvused]]
| |||