Ühepäevikulised: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Snuupo (arutelu | kaastöö)
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
13. rida:
 
Neid võib Eestis leida suve õhtupoolikutel veekogude läheduses.
 
== Üldiseloomustus ==
Neil on pikk ja sale keha, mis on pehme ja kare. [[Tagakeha]] tipul paikneb pikk peenike sabaniit ning kaks samasugust urujätket.
 
Sarnaselt [[kiilid]]ega ei saa ka ühepäevikulised oma tiibu kokku voltida, vaid hoiavad neid puhkeolekus seljal vastamisi nagu [[taolistiivalised kiilid|taolistiivalistel kiilidel]].
Nende tiivad on kolmnurksed, tagatiivad on eestiibadest tavaliselt palju väiksemad ja mõnedel liikidel tagatiivad puuduvad. [[Tundlad]] on peast lühemad, jalad on pikad ning eesjalad on suunatud ette. Tundlate ülesanded on enda kanda võtnud pikenenud eesjalad.
 
Vastavalt nende nimele elavad ühepäevikuliste [[valmik]]ud lühikest aega, mõnikord isegi ainult mõne tunni. Ainult vähesed liigid võivad elada paar päeva. Ühepäevikuliste terve eluiga on aga kuni kolm aastat ja suurem osa möödub neil vastsetena veekogude põhjas. Ühepäevikulise valmikute ülesandeks on vaid paarituda ja muneda. Valmikud ei toitu. Nende sool on muundunud õhupõieks – see muudab keha kergemaks.
 
== Paljunemine ==