ALMAVÜ: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
5. rida:
ALMAVÜ loodi [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] 1951. aastal mitme paramilitaarse ühingu liitmisel, mis olid NSV Liidus asutatud juba 1920. aastail ja tegutses kuni 1991. aastani. ALMAVÜ peamine ülesanne oli kutsealuste ettevalmistamine sõjaväeteenistuseks, aga ka reservistide sõjalise kvalifikatsiooni säilitamine. NSV Liidu ALMAVÜ rahastamine oli sõjalise riigieelarve varjatud osa. Hiljem lisandus sõjalisele küljele organisatsiooni töös ka vabam tehnikaspordialade arendamine. Kuni organisatsiooni tegevuse lõpuni õpetati osa noori inimesi enne [[sõjavägi|sõjaväe]] kutseealiseks saamist ja [[ajateenistus]]se kutsumist ALMAVÜ kursustel poolkohustuslikus korras välja veoautojuhtideks, radistideks, tuukriteks, [[lendur]]iteks, koerajuhtideks jne.<ref>[http://stage.estonica.ee/et/ALMAV%C3%9C/ ALMAVÜ] veebientsüklopeedias Estonica (vaadatud 09.12.2016)</ref>
[[Eesti NSV]]-s jätkas 1944. aastal tegevust 1940. aastal asutatud Kaitse, Lennuväe ja Keemiatööstuse Abistamise Ühingute Liidu Eesti Vabariiklik Kesknõukogu, 1948. aastal jagati see kolmeks iseseisvaks organisatsiooniks. Eestis moodustati Armee Abistamise Vabatahtliku Ühingu Eesti Vabariiklik Komitee, Laevastiku Abistamise Vabatahtliku Ühingu Eesti Vabariiklik Komitee, Lennuväe Abistamise Vabatahtliku Ühingu Eesti Vabariiklik Komitee.
[[25. september|25. septembril]] [[1991]] asutati Venemaa Kaitse-Spordi-Tehnika Organisatsioon (''Российская оборонная спортивно-техническая организация РОСТО'', ''Rossiiskaja oboronnaja sportivno-tehnitšeskaja organizatsija'', lühend ''ROSTO''), millest sai pärast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] lagunemist [[Venemaa Föderatsiooni President| Venemaa Föderatsiooni Presidendi]] määrusega NSV Liidu ALMAVÜ õigusjärglane Venemaal. ▼
1951. aastal moodustati ühingute liitmisega Armee, Lennu- ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing ja selle Eesti Vabariiklik Organiseerimiskomitee, 1953. aastal moodustati Üleliidulise Armee, Lennu ja Mereväe Abistamise Vabatahtliku Ühingu Eesti Vabariiklik Komitee (ALMAVÜ Eesti Vabariiklik Komitee). Organisatsioonil olid kohalikud rajoonikomiteed, auto-, moto-, mere- ja raadioklubid, kuni 1971. aastani tegeldi ka vetelpäästega. 1971. aastal nimetati ALMAVÜ Vabariiklik Komitee Keskkomiteeks.<ref>https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.V Eesti Riigiarhiiv</ref>
[[7. detsember|7. detsembril]] [[2009]] taastati [[Venemaa Föderatsiooni Valitsus]]e määrusega ühingu NSV Liidu aegne nimetus: Armee, Lennuväe ja Merelaevastiku Abistamise Vabatahtlik Ühing (Российская ДОСААФ ''Rossiiskaja DOSAAF'', Venemaa ALMAVÜ).▼
Eesti NSV ALMAVÜ kokkukutsutud konverentsi otsusel 17. mail 1990, lõpetas ENSV ALMAVÜ oma tegevuse. Moodustati [[Eesti Tehnika- ja Spordiliit]], mis vastavalt põhikirjale oli ka ALMAVÜ õigusjärglane.
▲[[25. september|25. septembril]] [[1991]] asutati Venemaa Kaitse-Spordi-Tehnika Organisatsioon (''Российская оборонная спортивно-техническая организация РОСТО'', ''Rossiiskaja oboronnaja sportivno-tehnitšeskaja organizatsija'', lühend
▲[[7. detsember|7. detsembril]] [[2009]] taastati [[Venemaa Föderatsiooni Valitsus]]e määrusega ühingu NSV Liidu aegne nimetus: Armee, Lennuväe ja Merelaevastiku Abistamise Vabatahtlik Ühing (''Российская ДОСААФ
==Tegevus==
| |||