Anatoolia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
17. rida:
 
Anatooliat peetakse mitmete kultuurtaimede (näiteks [[nisu]], [[oder|odra]], [[kaer]]a, [[lina]], [[hernes|herne]], [[murel]]i ja [[ploom]]i) kodumaaks.
[[File:Heinrich Kiepert. Asia citerior.jpg|pisi|[[Väike-Aasia]] Rooma keisririigis, [[2. sajand eKr|2. sajandil eKr]]]]
==Ajalugu==
 
==Ajalugu==
[[File:Heinrich Kiepert. Asia citerior.jpg|pisi|[[Väike-Aasia]] Rooma keisririigis, [[2. sajand eKr|2. sajandil eKr]]]]
Oma asendi tõttu Euroopa ja Aasia kohtumiskohal on Anatoolia ala olnud rahvarännete ja vallutuste tandriks. Sealne ala oli [[hetiidid|hetiidi]] riigi (1700–1180 eKr) asukohaks. [[1. aastatuhat eKr|I]] ja [[2. aastatuhat eKr|II aastatuhande]] vahetusel eKr koloniseerisid Anatoolia lääneranniku [[muinaskreeklased|kreeklased]], rajades sinna [[linnriik|linnriigid]] [[Mileetos]]e, [[Ephesos]]e ja [[Halikarnassos]]e. [[9. sajand eKr|9.]]-[[7. sajand eKr|7. sajandil eKr]] domineeris Anatoolia loodeosas [[Früügia]], [[7. sajand eKr|7.]]-[[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]] lääneosas [[Lüüdia]] riik.
[[File:Asia Minor in the Greco-Roman period - general map - regions and main settlements.jpg|pisi|left|Väike-Aasia ja Anatoolia [[Rooma keisririik|Rooma]] ja [[Bütsants]]i keisririigis 332 eKr–395]]
 
[[6. sajand eKr|6. sajand]]il eKr sai võimule [[Pärsia]] [[Ahhemeniidid]]e dünastia. Aastal [[334]] vallutas Anatoolia ala [[Aleksander Suur]].
[[File:Anatolia 264.jpg|pisi|Anatoolia alad 264. aastal]]