Redaktsioon: 1. november 2018, kell 13:56 redigeeri Ursus scribens (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 21 248 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. november 2018, kell 14:38 redigeeri eemalda Ursus scribens (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 21 248 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
15. rida: [[Kultuurimälestiste riiklik register\|Kultuurimälestiste riikliku registri]] andmetel on Aleksandri kiriku arhitektuuris ka [[vene modernstiil]]i sugemeid, ehkki [[välisdekoor]]i projekteerimisel on lähtutud [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik\|Vladimiri-Suzdali vürstiriigi]] kirikuarhitektuurist. Hoone on ristikujulise põhiplaani ja astmelise ülesehitusega. Mitmekuplilise ehitise lääneküljel paikneb avara trepiga kõrge eeskoda. Välisukse ees on graniitastmetega kahepoolne trepp. Iseloomustavate detailidena loetleb Kultuurimälestiste riiklik register peatrepi [[etik]]u paisutatud ümarsambaid, [[kaarsillus]]ega avasid, püstvagudega [[simss]]i, [[juugend]]ornamendiga peatrepi võret, keskse paisutatud sambaga kaksik- ja kolmikaknaid ning akende krohvraamistust.<ref name="muinas" /> Alumise kiriku [[Altar\|peaaltari]] [[Jumalaema Kaitsmine\|Jumalaema Kaitsmise]] auks pühitses ülempiiskop Joann 21. novembril 1914, kõrvalaltari [[Sarov]]i [[imetegija]] püha ~~Serafimi~~[[Serafim]]i auks sama aasta 2. detsembril ja ülemise kiriku põhjapoolse kõrvalaltari suurvürstinna [[Olga]] auks 26. septembril 1915.<ref name="kogudus" /> Kirikut on nimetanud [[Mats Traat]] oma teoses "Sarviku armastus" (Tallinn: Argo, 2007).<ref>[http://teele.luts.ee/index.php?q=node/1530 Aleksandri kirik] portaalis "[[Tartu ilukirjanduses]]"</ref>

Tartu Pühade Aleksandrite kirik: erinevus redaktsioonide vahel