Tartu Pühade Aleksandrite kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
15. rida:
[[Kultuurimälestiste riiklik register|Kultuurimälestiste riikliku registri]] andmetel on Aleksandri kiriku arhitektuuris ka [[vene modernstiil]]i sugemeid, ehkki [[välisdekoor]]i projekteerimisel on lähtutud [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigi]] kirikuarhitektuurist. Hoone on ristikujulise põhiplaani ja astmelise ülesehitusega. Mitmekuplilise ehitise lääneküljel paikneb avara trepiga kõrge eeskoda. Välisukse ees on graniitastmetega kahepoolne trepp. Iseloomustavate detailidena loetleb Kultuurimälestiste riiklik register peatrepi [[etik]]u paisutatud ümarsambaid, [[kaarsillus]]ega avasid, püstvagudega [[simss]]i, [[juugend]]ornamendiga peatrepi võret, keskse paisutatud sambaga kaksik- ja kolmikaknaid ning akende krohvraamistust.<ref name="muinas" />
 
Alumise kiriku [[Altar|peaaltari]] [[Jumalaema Kaitsmine|Jumalaema Kaitsmise]] auks pühitses ülempiiskop Joann 21. novembril 1914, kõrvalaltari [[Sarov]]i [[imetegija]] püha Serafimi[[Serafim]]i auks sama aasta 2. detsembril ja ülemise kiriku põhjapoolse kõrvalaltari suurvürstinna [[Olga]] auks 26. septembril 1915.<ref name="kogudus" />
 
Kirikut on nimetanud [[Mats Traat]] oma teoses "Sarviku armastus" (Tallinn: Argo, 2007).<ref>[http://teele.luts.ee/index.php?q=node/1530 Aleksandri kirik] portaalis "[[Tartu ilukirjanduses]]"</ref>