Tartu Pühade Aleksandrite kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
[[File:Tartu Aleksandri kirik.jpg|pisi|Tartu Püha Aleksandri kirik, märts 2008.]]
[[File:Tartu Püha Aleksandri kirik.JPG|pisi|Tartu Püha Aleksandri kirik.]]
[[File:Tartu Pühade Aleksandrite Kirik.JPG|thumb|Kiriku hoone vaatega idast]]
 
11. rida:
Kirik tagastati [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u Tartu Pühade Aleksandrite kogudusele 1995. aastal. Aastatel 1996–1999 oli koguduse preester [[Samuel Puusaar]]. Kirik taaspühitseti 2003. aasta suvel,<ref name="puhkuseestis">[http://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=506 Tartu Püha Aleksandri kirik] portaalis puhkuseestis.ee</ref> koguduse vaimulikud on preester Vadim Rebase ja diakon Timoteus Vassel.<ref name="kogudus"></ref>
 
Kahekorruseline [[sibulkuppel|sibulkuplitega]] kirik on haruldane näide [[vanavene kirikuarhitektuur]]i-mõjulisest [[sakraalarhitektuur]]ist Eestis,.<ref name="muinas" /> selleSelle arhitekt on [[Vladimir Lunski]].,<ref name="puhkaeestis" />, ehitustehitustöid juhatas [[Fromhold Kangro]]. Kiriku [[nurgakivi]]s on tsinkkastike [[pühak]]u [[säilmed|säilmetega]] ning vaskplaat kirjaga: "''Nurgakivi on pandud [[Venemaa keiser|keiser]] [[Nikolai II]] valitsemise ajal 27. mail 1914 [[Riia ja Miitavi peapiiskop]]i [[Joann (Smirnov)|Joanni]] poolt''".<ref name="puhkaeestis" />
 
[[Kultuurimälestiste riiklik register|Kultuurimälestiste riikliku registri]] andmetel on Aleksandri kiriku arhitektuuris ka [[vene modernstiil]]i sugemeid, ehkki [[välisdekoor]]i projekteerimisel on lähtutud [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigi]] kirikuarhitektuurist. Hoone on ristikujulise põhiplaani ja astmelise ülesehitusega. Mitmekuplilise ehitise lääneküljel paikneb avara trepiga kõrge eeskoda. Välisukse ees on graniitastmetega kahepoolne trepp. Iseloomustavate detailidena loetleb Kultuurimälestiste riiklik register peatrepi [[etik]]u paisutatud ümarsambaid, [[kaarsillus]]ega avasid, püstvagudega [[simss]]i, [[juugend]]ornamendiga peatrepi võret, keskse paisutatud sambaga kaksik- ja kolmikaknaid ning akende krohvraamistust.<ref name="muinas" />
 
Alumise kiriku [[Altar|peaaltari]] [[Jumalaema Kaitsmine|Jumalaema Kaitsmise]] auks pühitses ülempiiskop Joann 21. novembril 1914, kõrvalaltari [[Sarov]]i imeteotegija[[imetegija]] püha Serafimi auks sama aasta 2. detsembril ja ülemise kiriku põhjapoolse kõrvalaltari suurvürstinna [[Olga]] auks 26. septembril 1915.<ref name="kogudus" />
 
Kirikut on nimetanud [[Mats Traat]] oma teoses "Sarviku armastus" (Tallinn: Argo, 2007).<ref>[http://teele.luts.ee/index.php?q=node/1530 Aleksandri kirik] portaalis "[[Tartu ilukirjanduses]]"</ref>