Ohranka: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
39. rida:
Enne 1880. aasta politseireformi oli riikliku julgeoleku tagamisega tegelevad kaitsejaoskonnad vaid pealinnas [[Peterburi]]s (loodi 1866) ja Moskvas (1880) ning [[Varssavi]]s (1890). Pärast 1880. aasta reformi aga moodustati riikliku keskasutusena [[Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond|Kolmanda Osakonna]] asemel [[Politseidepartemangu Eriosakond]], millele allusid keisririigi haldusüksustes – kubermangudes tegutsevad kaitsejaoskonnad ehk '''ohranka'''osakonnad.
Keisririigi korrakaitseliste ja riiklikku julgeolekut tagavate asutuste ühise juhtimise alla liitmiseks ja relvastatud poliitiliste liikumiste vastase asutuste loomise tõukeks oli 1880. aastatel Venemaal laialt levinud sotsialistlik liikumine ning ka sellega kaasnenud poliitiline terrorism ([[Narodnaja Volja]], [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] Võitlusorganisatsioon, [[VSDTP]] Võitlusorganisatsioon), liikumiste poolt, kes pidasid ainuvõimalikuks poliitiliste muudatuste saamise viisiks Venemaa keiserliku perekonna ning keisririigi juhtivate poliitikutele suunatud
Sisejulgeolekut tagavate asutuste reorganiseerimiseks moodustati keisri korraldusel [[Riiklikku korra ja ühiskondliku rahu kaitse Kõrgem korraldav komisjon]], mille juhiks määrati krahv [[Mihhail Loris-Melikov]]. Üleminekuperioodi ajaks määrati ka Loris-Melikov, kellele allutati ka seni keisri isiklikule kantseleile allunud [[Kolmas osakond]] ja [[Sandarmikorpus]], augustis 1880 aga määrati Loris-Melikov siseministriks ning 6. augustil kinnitas keiser Loris-Melikovi koostatud Venemaa ühendatud Siseministeeriumi kava.
| |||