Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
Mart Niklus oli [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[meelsusvang]] aastatel [[1958]]–[[1966]], [[1976]] ja [[1980]]–[[1988]]. Rahumeelses [[vabadusvõitlus]]es tegi Niklus koostööd teiste rahvaste ja eriti teiste [[Balti riigid|Balti riikide]] esindajatega.
 
Niklus taotles [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] taastamist [[õigus]]liku järjepidevuse alusel taasiseseisvunud Eesti poliitikaelus niihästi [[Eesti parlament|parlamendis]] kui ka mitmesugustel [[kodanikeühiskondKodanikuühiskond|kodanikeühiskonnakodanikuühiskonna]] foorumitel.
 
== Nikluse tegevus vabadusvõitlejana ==
Eestis algatati 1979. aastal tagantjärele Balti apelli nime all tuntuks saanud dokument, mis kujutas [[eestlased|eestlaste]], [[lätlased|lätlaste]] ja [[leedulased|leedulaste]] ühispöördumist 40 aastat varem [[Saksamaa]] ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i ja selle salaprotokollide vastu, samuti selle sobingu tagajärje, Balti riikide iseseisvuse hävitamise ja Nõukogude Liitu liidendamise, heastamiseks. Augustis 1979 koostati Mart Nikluse kodus Balti apelli lõplik tekst. Balti apellile kirjutas alla 45 isikut baltimaalast, dokumenti toetasid ka Venemaa inimõiguslased eesotsas akadeemik Sahharoviga.
 
Eestlaste, lätlaste, leedulaste jt ikestatud rahvaste õiguste ja vabaduste ning Balti riikide iseseisvuse taastamise eest astus eriti jõuliselt välja [[USA president]] [[Ronald Reagan]], kes nimetas Nõukogude Liitu "kurjuse impeeriumiks". Ameerika Ühendriikides ''[[persona non grata]]ks'' kuulutatud {{lisa viide}} väliskommentaator [[Vambola Põder]] vastas [[1984]] raevuka Reaganit ja Niklust laimava artikliga ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]], millele [[Hugo Hiibus]] lisas karikatuuri. [[12. november|12. novembril]] [[1981]] võttis [[USA Kongress]] vastu resolutsiooni, milles nõuti okupatsioonivõimudelt Nikluse vabastamist ja poliitilise tagakiusamise lõpetamist.{{lisa viide}} Viibides [[1990]]. aasta suvel Ameerika Ühendriikides, tänas Niklus isiklikult ekspresidentiekspresident Reaganit nii endale kui ka ikestatud rahvastele osutatud erilise toetuse eest. Kohtumise järel ilmusid fotodega artiklid USA eestlaste ajalehes Vaba Eesti Sõna nr 26, 28. juunil 1990, [[Võru Teataja]]s nr 83, 17. juuli 1990 ja [[Kultuur ja Elu]] nr 3, 2004, lk 64-66.
 
Pärast repressiivasutusest [[Perm-36]] vabanemist juulis 1988 ei katkestanud Mart Niklus suhteid endiste meelsusvangide jt võitluskaaslaste ega rahvusvahelise avalikkusega. Ta selgitas kaasmaalastele ning teiste riikide kodanikele ja valitsustele vajadust taastada Eesti Vabariik tema õigusliku järjepidevuse alusel rahvusriigina ja ehitada see üles demokraatliku õigusriigina. Vastav nõue kajastus eriti võimsalt [[valimisliit|valimisliidu]] [[Eesti Kodanik]] seisukohtades. Sõpru ja aatekaaslasi mujal maailmas teavitab ta kodumaal valitsevast olukorrast tänapäevalgi. Nikluse hinnangul on punane mõtteviis ja [[Moskva]]-meelsus okupatsioonijärgses Eestis taassündinud ja tungib peale rahvuslusele. Selle näideteks toob ta nõukogudeaegsete repressioonide ja represseerijate õigustamise, tegevuse Eesti NSV aegse idapiiri põlistamiseks Eesti Vabariigile, mis on vastuolus [[Tartu rahuleping]]uga, Tallinna nn vabastajate monumendi kultuse ning Eesti sõjameeste mälestusmärgi vägivaldse kõrvaldamine [[Lihula]]s [[Juhan Parts]]i valitsuse korraldusel.