Heitgaas: erinevus redaktsioonide vahel

'''Heitgaas''' (inglise ''exhaust gas, waste gas'') on [[atmosfäär]]i [[lenduvus|lenduv]] [[kütus]]e põlemise või tootmise gaasiline jääk- või kõrvalsaadus, mis sisaldab kahjulikke aineid ja vajab puhastamist<ref name="EPE"/>. Heitgaasid võivad olla ka looduslikku päritolu (tekivad nt. äikese, vulkaanilise tegevuse ja [[Mikrobioloogia|mikrobioloogiliste]] protsesside tagajärjel).

Kütused sisaldavad enamasti 30%...9030–90% süsinikku, vähem vesinikku, lämmastikku, hapniku ja väävlit. Lisaks sellele on enamamikesenamikus kütustes ka enamalsuurem või vähemal määralväiksem mineraalosa. Kütuste põlemisel tekib enamasti CO₂, H₂O, CO, SO₂, NO, mitmesuguseid süsivesinikke (sh. vähktõbe põhjustavat bensopüreeni) ja tuhka. Tuha koostisosadeks on peaaegu kõik perioodilisussüsteemi elemendid, sealnende hulgas ka väga haruldasi ja isegi radioaktiivseid ühendeid. Peene tuhk võib tuulega levida kilomeetreid eemale ja katta väga suuri alasid.

Saasteaineid satub õhke vulkaanidest, või põlemisprotsesside, hingamise, mädanemise, kõdunemise ja mitmesuguste bakteriaalsete protsesside käigus. Äikese tõttu tekib õhku lämmastikoksiide, vulkaanidest eraldub SO₂. ErinevatelPaljude bioloogilistelbioloogiliste protsessidelprotsesside käigus tekivad H₂S, CO, CO₂ ja NH₃.

[[Vääveldioksiid|Vääveldioksiid]] on terava lõhnaga mürgine gaas, mis tekib kütuste põletamisel. SO₂ tekitab [[bronhiit|bronhiiti]], hingeldust ja silmapõletikke. Vääveldioksiid lagundab taimedes [[klorofüll|klorofülli]], mismille seejäreltagajärjel muutuvad taimed pruuniks ja hukkuvad. Lämmastikdioksiidi või [[osoon|osooni]] mõjul oksüdeerub see vääveltrioksiidiks (SO₃), millest veega moodustuvad happesademete põhikomponendid.

[[Vingugaas|Vingugaas]] on väga mürgine põlev gaas, mis tekib tekib kütuste põlemisel mootorites ja hapniku vaeseteshapnikuvaestes kohtades (nt. tulekahju korral tarbitakse kinnises ruumis kiiresti enamus happnikkuhapnikku ära). Sissehingamisel tekitab süsinikoksiid vingumürgitust (CO moodustab väga püsiva ühendi vere hemoglobiiniga, mis kaotab seejärel võime happnikkuhapnikku siduda). Mürgitusega kaasneb peavalu ja -pööritus ning teadvuse kadu. Esmaabiks on värske õhk.

[[Vesiniksulfiid|Divesiniksulfiid]] on mädamunalõhnaga äärmiselt mürgine gaas, mis tekib vulkaanides ja veekogudes mikroorganismide elutegevuselelutegevuse ning orgaanilise aine lagunemisellagunemise käigus. Puhas divesiniksulfiid tapab silmapilkselt, lõhustades vere hemoglobiini.