Šogunaat: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
2. rida:
 
==Ajalugu ==
 
===Kamakura šogunaat===
{{Vaata|Kamakura šogunaat}}
Minamoto no Yoritomo võttis võimu Jaapanis pärast [[Genpei sõda]] ja lasi endale anda šoguni tiitli, kuid jättis alles keisrikoja. Kuna usuti, et keiser on jumalikku päritolu, oli Yoritomol keisrit vaja, et oma võimule legitiimsust anda. Keisrikojast sai šogunaadi ametkond, mille ülesanne oli anda sõdalaste võimule alust ning viia läbi tseremooniaid. Pärast Yoritomo surma kaotas Minamoto perekond valitsemise Yoritomo naise Hōjō Masako perekonnale. Šoguni tiitel jäi küll Minamotode kätte, kuid tegelikkuses juhtis šogunaati [[Hōjō klann|Hōjō]] perekond šoguni asevalitseja (''shikken'') ametikohal. Šogunile jäi vaid esindusroll. Hōjō perekond tegeles muu hulgas ka näiteks mongolite invasioonide tõrjumisega. Kamakura ''bakufu'' langes aastal 1333, kui keiser [[Go-Daigo]] ühendas oma väed rahulolematute Hōjō perekonna vasallidega, nende seas tulevase šoguni Ashikaga Takaujiga, ning tahtis sellega keisri võimu taastada.<ref name="Deal" />
 
===MuromachiAshikaga šogunaat===
{{Vaata|Ashikaga šogunaat|Muromachi ajastu}}
Taastatud keisrivõimu reformid ja maksustamispoliitika, samuti võimetus oma toetajaid tunnustada, jätsid paljud perekonnad rahulolematuks. [[Ashikaga Takauji]] vallutas oma vägedega keisri pealinna Kyōto ja sundis keisri taganema, ning pani troonile keiser Komyo, kes nimetas ta ka aastal 1336 šoguniks. Go-Daigo põgenes ja asutas pealinnast ohutus kauguses oma keisrikoja. Niinimetatud Põhja-Lõuna dünastiate ajajärgu lõpetas kolmas Ashikaga šogun 60 aastat hiljem. Sama šoguni, Ashikaga Yoshimitsu aega peetakse ka Muromachi šogunaadi autoriteedi ja prestiiži tipuks. Tema valitsemisajal elavnes kaubandus Hiina ja Jaapani vahel. Pärast teda toimus Ashikaga šogunaadi tagasilangus ning tekkinud võimuvaakumi täitsid kähku provintside valitsejad. Regressioon jätkus ning süvenes peale Ōnini sõda, ''bakufu'' hävis 1573. aastal.<ref name="Deal" />
 
===Tokugawa šogunaat===
{{Vaata|Tokugawa šogunaat|Bakumatsu}}
1603. aastal loodud Tokugawa ''bakufu'' lõpetas pikki aastaid kestnud sõdivate riikide ([[Sengoku|''Sengoku'']]) ajastu. Tokugawad juhtisid riiki raudse rusikaga ning iga mäss või selle alge suruti täie karmusega maha. Ajastu on paradoksaalne, sest selle sõjalise korra all oli Jaapanis üks pikem rahuperiood, millele eelnesid ja järgnesid paljud sõjad. Ometi vallutati sellel ajastul [[Nansei saared|Ryūkyū saared]] lõunas ja hõivati [[ainud]]e alad põhjas. Kuigi riigis valitses rahu, esines ülestõuse kogu perioodi vältel, riigisüsteem tervikuna siiski kunagi ohtu ei sattunud. Šogunaadi algusaastatel kindlustati šoguni võim, 1635. aastal pidi [[Daimjo|''daimyō'']] veetma üle aasta šoguni pealinnas Edos (''sankin kōtai''), ''daimyō'' perekond oli sunnitud jääma Edosse pantvangi. Samaks aastaks võeti vastu rida seadusi ning algas [[Jaapani isolatsioonipoliitika]], mis sai ka süsteemile saatuslikuks. Võõramaalased ei tohtinud Jaapanis maabuda ega seal kaubelda ja jaapanlased ei tohtinud riigist lahkuda ega hiljem tagasi minna. Keelati ka [[kristlus|kristlik]] kirjandus, lääne teadustööd said levida [[hiina keel|hiinakeelsete]] tõlgetena. Ainsad erandid tehti hollandlastele ja hiinlastele, kellel lubati kaubelda [[Nagasaki]] sadamas.<ref name="Macé" />
 
==Ülesehitus==
 
===Kamakura šogunaat===
 
====Keskvõim====
 
Kamakura šogunaadis polnud juhipositsioonil mitte šogun, vaid ''bakufu''<nowiki>'</nowiki>d juhtis Hōjō perekond '''asevalitsejatena''' (''shikken''). Selleks, et Hōjō perekonna harud omavahel tülitsema ei hakkaks, loodi ''rensho'' ehk pitsatihoidja ametikoht, tegemist oli asevalitseja abilisega ning ametlikel dokumentidel pidid olema nii asevalitseja kui ka pitsatihoidja pitsatid.
 
71. rida ⟶ 70. rida:
==Haldusjaotus==
[[Antiikaeg|Antiikajast]] jagunes Jaapan 66-ks provintsiks. Vana süsteem asendus ''bakufu'' läänikorraldusega, formaalselt jäi süsteem alles ning keisri õukond jagas maavalduste valitsejatele [[Daimjo|''daimyō'']]<nowiki>'</nowiki>dele autiitleid.<ref name="Macé">Macé, F., Macé, M. (2013) Edo ajastu Jaapanis. Odamees.</ref> ''Bakufu'' loomisest jagunes Jaapan otseselt bakufu hallatavateks maa-aladeks ja suurmaavaldajatele ehk ''daimyō''<nowiki>'</nowiki>dele kuuluvateks läänideks. [[Lään]]i korra ja administratsiooni eest hoolitses ''daimyō'' juhitud klann (''han''). Klann pidi hoidma ühendust ka šogunaadiga. Klannide arv palju ei muutunud, neid oli erinevate allikate järgi vahemikus 260–270. Klannide kadumine ja tekkimine oli enamasti seotud klannisiseste konfliktide või bakufu sekkumisega. Näiteks võis ''bakufu'' klanni valdused mässu ennetamiseks konfiskeerida.<ref name="Deal" />
 
Klannid erinesid suuruse ja sisestruktuuri poolest. Klannil võisisd olla omad seadused, mis kehtisid klanni mõjusfääris. Tokugawa šogunaadis, kus šogunil oli suurem võim vasallide üle, oli autonoomsus seda suurem, mida kaugemal klann pealinnast Edost asus. Klannide peamine rikkusenäitaja oli [[riis]]isaak. Olenevalt suurusest võis lääni aastane saak olla kümme tuhat kuni üks miljon ''koku''<nowiki>'</nowiki>t (1 ''koku'' = 5 [[vakk]]a ehk 180 liitrit)<ref name="Deal">Deal, W. E. (2009) Keskaeg ja uusaeg Jaapanis. Tänapäev.</ref>
 
== Viited ==
{{viited}}
 
[[Kategooria:Jaapani ajalugu]]