Stereodekooder: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parveto (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Parveto (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
25. rida:
Stereodekoodri ülesandeks on komplekssest stereosignaalist vasaku ja parema kanali signaalide (L&nbsp;ja&nbsp;R) eraldamine. See ülesanne täidetakse üldjuhul kahe alamülesande lahendamise teel. Need on järgmised:<br>
&nbsp; - Eraldada demoduleeritud MPX-signaalist piloottoon (sagedusega 19&nbsp;kHz) ja moodustada selle sageduse kahekordistamise teel vahesignaali (L&nbsp;–&nbsp;R) abikandesagedus 38&nbsp;kHz;<br>
&nbsp; - Eraldada selle abikandesagedusliku 38 &nbsp;kHz signaali abil komplekssest stereosignaalist (MPX-signaalist) vasaku ja parema kanali signaalid L&nbsp;ja&nbsp;R.
 
Selleks on tänapäeval kasutusel põhiliselt kaks võtet.<br>
47. rida:
AM stereofoonilises raadioringhäälingus on kasutusel mitmeid süsteeme. Enamus neist põhineb raadiosagedusliku kandevsignaali kahe omavahel kvadratuurse komponendi üheaegsel ärakasutamisel ühel või teisel viisil, näiteks nn [[Kvadratuurne amplituudmodulatsioon|kvadratuurse amplituudmodulatsiooni]] ([[QAM]] ehk QuAM) teel.<BR>
Peale keerukuse modulatsiooni meetodi äratundmisel ja dekodeerimise meetodi valikul on AM-stereo puhul mõnevõrra keerukamad ka probleemid stereo-mono-ühilduvusega. Tavakuulajale jäävad need üldjuhul märkamatuteks (näiteks kuulamisel autosõidu ajal).<br>
Stereofoonilise helisignaali ülekande kvaliteet jääb, nagu AM puhul ikka, mõnevõrra alla FM-stereo puhul saavutatavale, seda eeskätt mittelineaarmoonutuste osas, kuid eeliseks on AM sagedusala kuuldavus pikkade vahemaade taha. Kuna ärakasutatav sagedusriba ei &nbsp;erine monofoonilse AM-i omast, siis olulist mürataseme tõusu stereofoonilise AM-ülekande puhul ei teki.
 
==Viited==