Erinevus lehekülje "Mart Niklus" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
[[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] ja [[Riikliku Julgeoleku Komitee]] (KGB) korraldatud kohtulavastusel [[1981]]. aasta jaanuaris kuulutati Mart Niklus "eriti ühiskonnaohtlikuks retsidivistiks".{{lisa viide}} Avalikkuse eest suletud istungil karistas Eesti NSV Ülemkohus teda 10-aastase vangistusega nn erirežiimi kinnipidamisasutuses ja sellele järgneva 5 aastaks asumisele saatmisega. 1981. aastal pidasid nii Niklus kui ka [[Jüri Kukk]] kestvat protesti-[[näljastreik]]i.
 
Maksimaalse karistuse "koostöö eest rahvusvahelise kodanlusega" oli Mart Niklus saanud ka [[1958]]. aastal (tookord 10+3 aastat). 1966. aastal aga muudeti [[ENSVEesti NSV kriminaalkoodeks|Eesti NSV kriminaalkoodeksit]]it ja maksimaalkaristuseks selle paragrahvi puhul sai 7 aastat, kuid selleks ajaks oli Niklus viibinud vangistuses juba rohkem kui 8 aastat. Seetõttu vabanes Niklus samal aastal.
 
Mart Nikluse ühiskondlik tegevus on olnud algusest peale pühendatud teabe kogumisele ja selle vabale levikule nii Eestis kui rahvusvahelises ulatuses. Niklus on Eestis ja välismaal levitanud andmeid Eesti seisundist nõukogude okupatsiooni all, vastupanu osutamisest sotsialistkulesotsialistlikule režiimile, kaaskodanike ja välismaalaste represseerimisest, eriti aga oma kaasvõitlejast kaaskohtualuse, keemiateadlase Jüri Kuke tagakiusamisest okupantide ja nende käsilaste poolt. Kuke mälestuseks tänapäeval regulaarselt toimuvail [[Langenud Vabadusvõitleja Päev]]a aulakonverentsidel Tartu Ülikoolis on Niklus avalikustanud endiste kolleegide ja üliõpilaste kirjalikke pealekaebusi Jüri Kuke vastu.{{lisa viide}}
 
Niklus on järeleandmatult suhtunud represseerijate tegevusse, eirates järjekindlalt KGB kohtueelseid õigusvastaseid menetlustoiminguid ning avaldades kommunistlikul kohtuistungil passiivset vastupanu, pidades patrioodile alandavaks poliitiliselt erimeelsete vastu nõiajahi korraldajatega suhelda – seda enam, et kohtuotsus oli niikuinii NLKP kesk-keskvõimu ja kohaliku ladviku poolt ette ära otsustatud.{{lisa viide}}
 
Vangistuses jätkas Niklus võitlust okupatsioonivõimurite vastu ning [[inimõigused|inim]]- ja [[kodanikuõigused|kodanikuõiguste]] kaitseks. See tõi talle kaasa täiendavaid karistusi, kokku üle saja. Tavaliselt oli karistuseks [[kartser]]isse sulgemine, aga [[1983]] viidi ta [[Permi oblast]]i [[rahvakohus|rahvakohtu]] otsusega kolmeks aastaks [[Tšistopol]]i vanglasse türmirežiimile (kambrirežiimile)
Mart Niklus on avaldanud loodusteaduste valda kuuluvaid artikleid mitmes teadusväljaandes (neist esimesed juba stuudiumi vältel Tartu Ülikoolis 1950. aastatel), samuti ajakirjanduses.
 
Niklus on tõlkinud eesti keelde [[Charles Darwin]]i kolm peateost (juba 1960.-1970–1970. aastatel, "Autobiograafia" ilmus trükist septembris 2006), [[Etienne de La Boétie]]’ "Arutluse vabatahtlikust orjusest" (ilmunud [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemias]] [[2007]], nr 5 ja 6), samuti 10. detsembril [[1948]] ÜRO-s vastu võetud [[inimõiguste ülddeklaratsioon]]i (tõlgitud esimese vangistuse ajal ja sealsamas ka levitatud).
 
Niklus on pidevalt aidanud toimetada [[Põllumeeste Kogu]] ajalehte [[Rahvuslik Koguja]].
 
=== Publitsistikakogumikud ===
* "Mind ei tapetud õigel ajal. Artikleid, kõnesid, avalikke kirju ja intervjuusid aastaist 1992–2003". Saatesõna: [[Küllo Arjakas]]. Kirjastus [[Iseseisvus (kirjastus)|Iseseisvus]], Tartu 2004, 128 lk; ISBN 9949105013
* "Ma ei vaiki ikka veel. Valimik artikleid, kõnesid, tõlkeid ja dokumente lähiminevikust". Kirjastus [[Hereditas]], Tartu [[2010]], 256 lk; ISBN 9789949210343
 
109 232

muudatust