Kurt Mollin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Kurt Benno Aksel Mollin''' ([[8. august]] [[1894]] Kolga vald – [[19. juuli]] [[1983]] [[Lauffen am Neckar]], [[Saksamaa]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kolonelleitnant]]).
==Elukäik==
1926. aastal määras valitsus ta sõjaväe esindajaks [[Läti|Lätti]]. Ta oli siis kindralstaabi [[major]].<ref>Postimees, 24.12.1926, nr 350, lk 2</ref> Enne teda oli Riias sama ametit pidanud major Lilienthal.<ref>[[Waba Maa]], 27 jaan. 1927, lk 1 [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=wabamaa19270127.1.1#]</ref>▼
Lõpetas 1913. aastal Tallinnas Peetri Reaalkooli, asus seejärel vabatahtlikult 21. augustil 1913 õppima Sergiuse sõjaväekooli. 1. detsembril 1914 lõpetas Sergiuse sõjaväekooli ning ülendati alamleitnandiks. 13. detsembril 1914 määrati teenima [[Peeter Suure merekindlus]]e 1. suurtükiväepolgu 1. roodu vanemohvitseriks. 1. veebruaril 1915 määrati sama polgu 2. roodu ülemaks. 12. juulil 1915 viidi üle 1. roodu ülemaks. 3. detsembril 1915 määrati Peeter Suure merekindluse 10. patarei ülemaks ning saadeti 13. detsembril koos patareiga rindele. Osales 1916-1917 lahingutegevuses Dvinski all ja Riia rindel. Vabastati Vene sõjaväe teenistusest 28. jaanuaril 1918.
Vene kodusõjas osales [[Loodearmee]] ridades. Peale Loodearmee laialisaatmist tuli 22. märtsil 1920 Eesti sõjaväkke. Määrati algul suurtükiväe tagavaradivisjoni, kust 9. mail 1920 viid üle 1. suurtükiväe polku. 15. juulil 1920 viidi ta sealt üle suurtükiväe allohvitseride kooli ülemaks. 1. jaanuaril 1921 reorganiseeriti suurtükiväe allohvitseride kool allohvitseride kooli õppepatareiks ning Kurt Mollin jäi edasi selle ülemaks. 1. septembril 1921 lähetati ta Kindralstaabi kursustele (hilisem [[Kõrgem Sõjakool]]). Lõpetas need kursused 4. mail 1923 ning määrati teenima Kindralstaabi valitsusse käskudetäitjaks ohvitseriks. 12. juulil 1923 viidi sealt üle Kindralstaabi valitsuse II osakonna käsutusse. 19. septembrist kuni 8. oktoobrini 1923 osales vaatlejana Rootsi sõjaväe sügismanöövritel. 15. märtsil 1924 määrati Kurt Mollin Kindralstaabi II osakonna B jaoskonna ülemaks. 1. augustil 1924 määrati samas A jaoskonna ülema abiks. 1. jaanuaril 1925 määrati Kindralstaabi I osakonna ülema abiks. 6. - 25. augustini 1925 osales vaatlejana Poola sõjaväe manöövritel. 1. märtsil 1926 määrati kindralstaabi II osakonna A jaoskonna ülemaks.
▲31. detsembril 1926. aastal määras valitsus ta sõjaväe esindajaks [[Läti|Lätti]]. Ta oli siis kindralstaabi [[major]].<ref>Postimees, 24.12.1926, nr 350, lk 2</ref> Enne teda oli Riias sama ametit pidanud major Lilienthal.<ref>[[Waba Maa]], 27 jaan. 1927, lk 1 [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=wabamaa19270127.1.1#]</ref> Oli seal kuni 1. detsembrini 1927. Määrati siis kindralstaabi käskudetäitjaks ohvitseriks. 1. jaanuaril 1928 määrati rivistaaži omandamiseks II diviisi suurtükiväkke 3. suurtükiväe grupi patarei nr 2 ülema kohusetäitjaks. Lahkus sealt 2. mail tagasi Kindralstaapi.
5. juulil 1928 lahkus omal soovil sõjaväeteenistusest ning asus Belgias tööle SABCA lennukitehases ning samal ajal Brüsseli ülikoolis õppima. 1931. aasta oktoobris lõpetas kiitusega Brüsseli tehnikaülikooli lennunduse konstrueerimisinseneri diplomiga. 23. mail 1932 lahkus SABCA tehasest ning naases Eestisse.
1. juunil 1932 võeti uuesti teenistusse ning lähetati teenima [[Lennubaas (1927–1940)|Lennubaasi]] aviotöökoja ülema käsutusse. 1. juunist 1934 toodi Lennubaasi üle ning määrati kontrolljaoskonna kontrollinseneri kohusetäitjaks. 1. maist 1935 viidi sealt üle Lennubaasi tehnikajaoskonna ülema kohusetäitjaks. 1. märtsist 1938 kinnitati Lennubaasi tehnikajaoskonna ülemaks.
1937. aastal valiti Kurt Mollin [[Eesti Aeroklubi]] revisjonikomisjoni asendusliikmeks.
25. jaanuaril 1939 andis Kurt Mollin tehnikajaoskonna üle ning 1. veebruarist 1939 määrati ta sõjaväe esindajaks Lätti ja Leetu. Oli sõjaväe esindaja Läti Vabariigis 1. veebruarist 1939 kuni 26. juulini 1940, ühtlasi Leedus kuni 1. aprillini 1940.
Vabastati sõjaväeteenistusest 26. juulil 1940. Õnnestus järelümberasumise raames lahkuda Saksamaale.
==Auastmed==
*Alamleitnant - 1914
*Leitnant -
*Alamkapten - 1917
*Kapten - 1924
*Major - 1925
*Kolonelleitnant - 1937
==Tunnustused==
*[[Püha Anna orden]], IV ja III järk
*1940 [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]]<ref>[http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/13522/kurt-benno-aksel-mollin Teenetemärkide kavalerid] (vaadatud 25. detsembril 2014)</ref>▼
*[[Püha Stanislavi orden]], III ja II järk
*[[Eesti Vabadussõja mälestusmedal]] - 1922
*[[Polonia Restituta orden]] - 1925
*[[Läti Kolme Tähe orden]], III klass - 1927
*[[Rootsi Mõõgaorden]], I klassi rüütli rist - 1927
▲*
==Välislingid==
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=22159 Ohvitseride andmekogu]
==Viited==
10. rida ⟶ 42. rida:
{{JÄRJESTA:Mollin, Kurt}}
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sõjavägede Staabi koosseis]]
[[Kategooria:Lennubaasi koosseis]]
[[Kategooria:Eesti lennundustegelased]]
[[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Eestlased Saksamaal]]
| |||