Esimene maailmasõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
Nõme sõnakordus välja |
||
111. rida:
Sõja päästis valla [[Franz Ferdinand|Austria ertshertsogi ja Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinadi]] [[Austria ertshertsog Franz Ferdinadi atentaat|tapmine]] [[Sarajevo]]s [[Jugoslavism|Jugoslaavia natsionalisti]] [[Gavrilo Princip]]i poolt 1914. aasta 28. juunil. Tapmise tagajärjel Austria-Ungari poolt Serbia kuningriigile esitatud ultimaatium tekitas Euroopas [[Juuli kriis|diplomaatilise kriisi]].<ref>Taylor 1998, lk 80–93</ref><ref>Djokić 2003, lk 24</ref> Järgnevate nädalate jooksul kisti keerulise sõjaliste liitude võrgustiku tõttu sõtta kõik Euroopa suurriigid ja konflikt levis edasi üle maailma.
28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja ja järgmisel päeval kuulutas Venemaa välja osalise mobilisatsiooni, millele järgnes üldmobilisatsioon 30. juulil. Saksamaa esitas seepeale Venemaale nõude demobiliseerumiseks, kuid Venemaa keeldus ja seetõttu kuulutas Saksamaa Venemaale 1. augustil sõja. Olles [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] Saksamaa vastu vähemuses, ärgitas Venemaa samuti Antanti kuuluvat Prantsusmaad avama läänes Saksamaa vastu teine rinne. [[Prantsuse teine keisririik|Prantsusmaa]] oli nelikümmend aastat tagasi toimunud [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjas]] Saksamaalt lüüa saanud ja pidanud [[Elsass-Lotring]]i Saksamaale loovutama. Tingituna antud
1917. aasta mais kukkus Venemaa valitsus [[veebruarirevolutsioon|revolutsiooni tagajärjel]] kokku, [[Oktoobrirevolutsioon|teine revolutsioon sama aasta novembris]] ja mitmed sõjalised tagasilöögid sundisid Venemaad 1918. aastal Keskriikidega allkirjastama [[Brest-Litovski rahuleping]]u, mis oli sakslaste jaoks märkimisväärne võit. Pärast 1918. aasta kevadel [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|Läänerindel]] edukalt alanud [[Kevadpealetung|Saksa pealetungi]], koondusid liitlasväed otsustavale vasturünnakule, surudes [[Sajapäevane pealetung|paljude järjestikuste pealetungidega]] sakslased lõplikult tagasi. [[Villa Giusti vaherahu|4. novembril 1918]] nõustus Austria-Ungari vaherahuga ja [[Compiègne'i vaherahu|11. novembril]] nõustus vaherahu sõlmima ka [[Novembrirevolutsioon|siseriiklikus kriisis]] olev Saksamaa, mille tulemusel lõppes sõda liitlasvägede võiduga.
|