Mihkel Veiderma: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Mihkel Veiderma on surnud
1. rida:
[[Pilt:Mihkel_veiderma.jpg | thumb | Mihkel Veiderma 2008. aastal oma isa [[Aleksander Veiderma]] 120. sünniaastapäeva tähistamisel]]
 
'''Mihkel Veiderma''' (sündinud [[27. detsember|27]] [[1929]] [[Tallinn]] – [[25. detsembriloktoober]] [[19292018]]) onoli eesti keemik, [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige.
 
Mihkel Veiderma onsündis sündinud Tallinnas[[Tallinn]]as haridus- ja riigitegelase [[Aleksander Veiderma]] perekonnas viienda lapsena. 1948. aastal lõpetas ta [[Tallinna Reaalkool]]i ja 1953. aastal [[Tallinna Tehnikaülikool]]i keemiateaduskonna. 1965. aastal kaitses Mihkel Veiderma Moskvas Väetiste ja Insektofungitsiidide Teaduslikus Instituudis kandidaadiväitekirja ja 1972. aastal samas doktoriväitekirja teemal “Obolusfosforiitide fosforväetisteks ja söödafosfaatideks töötlemise uurimine”. Professorikutse anti talle 1973. aastal. [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liikmeks anorgaanilise keemia alal valiti ta 1975. aastal.
 
Pärast ülikooli lõpetamist töötas Mihkel Veiderma seitse aastat Maardu Keemiakombinaadis (shsealhulgas aastatel 1956–1960 peainsenerina). Seejärel asus tööle Tallinna Tehnikaülikoolis, kus oli algul dotsent keemilise tehnoloogia kateedris, 1972–1997 professor ja anorgaanilise ja analüütilise keemia kateedri juhataja, 1978–1983 ühtlasi keemiateaduskonna dekaan ning 1965–1992 mineraalväetiste laboratooriumi teaduslik juhendaja. Alates 1997. aastast on Mihkel Veiderma emeriitprofessor. Aastatel 1988–1999 oli ta Akadeemia asepresident ning 1999–2004 peasekretär, 2004–2009 juhatuse liige. Ajavahemikus 1992–1994 töötas Mihkel Veiderma Vabariigi Presidendi Kantselei direktorina.
 
Mihkel Veiderma teadusuuringud onolid seotud põhiliselt anorgaaniliste fosforühendite [[keemia]] ja tehnoloogiaga. Ta on uurinud looduslike ja sünteetiliste apatiitide koostist, struktuuri ja omadusi ning reaktsioone, faasisiirdeid ja termilisi protsesse fosfaate sisaldavates süsteemides. Tema tähelepanu on pälvinud uued tehnoloogiad ja kasutusalad, tööstusheitmete kahjutustamine ja kasutamine. Olles pikaajaline Akadeemia energeetikanõukogu esimees, on ta tegelenud Eesti maavarade ([[fosforiit]], [[põlevkivi]]) kasutamise ja [[energeetika]] sõlmprobleemidega.
 
Mihkel Veiderma onoli 230 teadusartikli autor või kaasautor, 12 raamatu või artiklikogumiku autor, koostaja või toimetaja, mitme autoritunnistuse kaasautor. Ta on olnud paljude doktori- ja diplomitööde juhendajaks. Mihkel Veiderma onoli [[Eesti Keemia Selts]]i ja [[Eesti Looduseuurijate Selts]]i auliige, Soome Tehnikateaduste Akadeemia välisliige ja Soome Keemiaseltsi kirjavahetajaliige ning paljude nõukogude ja komisjonide liige.
 
Väljaspool põhitööd on Mihkel Veiderma huvialadeks olnud Eesti teaduse ja hariduse ajalugu, XX sajandi poliitika, teater ja muusika. Ta on kaasa löönud mitmete kultuuri- ja huviseltside tegevuses.
34. rida:
[[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]]
[[Kategooria:Sündinud 1929]]
[[Kategooria:Surnud 2018]]