Liivimaa noorem riimkroonika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
8. rida:
==Sisu==
Höhlbaumi ja Vahtre hinnangul käsitles Liivimaa noorem riimkroonika sündmusi alates 1315. aasta [[näljahäda]]st. Edasi räägib see 1320-ndate aastate lõpu [[Saksa ordu|ordu]] ja [[Riia]] vahelisest sõjast, 1330-ndate aastate võitlustest [[Leedu suurvürstiriik|leedulastega]], 1340-ndate aaste alguse piiritülist ja [[Liivimaa-Pihkva sõda|sõjast Pihkvaga]], [[Jüriöö ülestõus]]ust 1343–1345 (olles ühtlasi selle sündmuse peamine allikas) ja jätkuvatest sõdadest leedulastega kuni [[1348]]. aastani. Vahtre arvates sai kroonika põhiosas valmis 1346. aastaks ja lõpetati 1348. aasta teisel poolel.<ref name=EE/><ref>Vahtre, 1980, lk 10</ref> Paul Johanseni arvates oli Renner oma 1315. aasta näljahäda kirjelduse aga mingist muust allikast saanud. Samas Berliinist avastatud fragmendid mainivad just nimelt 1315. aasta Liivimaa näljahäda. Muid selgesti äratuntavaid daatumeid, sündmusi ja isikuid neis tekstikatketes ei leidu, ilma nimeta on aga mainitud [[Võnnu foogt]]i ja kedagi [[piiskop]]i. On siiski oletatud, et üks fragment võib olla 1343. aasta sündmuste, võib-olla [[Pöide ordulinnus|Pöide]] piiramise kirjelduse juurest.<ref>Selart 2015, lk 30</ref>
Höhlbaumi hinnangul oli noorema riimkroonika sisu erakordselt usaldusväärne ja [[objektiivsus|objektiivne]]. Temaga ei nõustu Sulev Vahtre, kes peab teost tendentsikluks ja ordu poliitikat õigustavaks. See suhtuvat vaenulikult ordu vastastesse – venelastesse ja leedulastesse – ning positiivselt ei kirjeldata ka kohalikke rivaale – Riia linna ja [[Tartu piiskopkond]]a. Jüriöö ülestõusu puhul kiidab kroonika Vahtre arvates heaks ordu samme, näidates nende sekkumist hädavajalikuna, ning moonutab selle tarvis tegelikkust ja kasutab otseseid valesid. Tendentslikkuse põhjusena näeb Vahtre asjaolu, et Hoeneke oli [[ordumeister|ordumeistrite]] [[kaplan]].<ref>Vahtre 1980, lk 9–10</ref>
== Viited ==
| |||