Tartu õpperingkond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
5. rida:
 
==Kuraatori pädevus ja ülesanded==
Koolide tegevust õpperingkonnas juhtis kuni [[1837]]. aastani Tartu ülikooli juurde moodustatud [[Tartu Keiserliku Ülikooli koolikomisjon|koolikomisjon]], mis allus kuraatorile; 1837. aastal võttis likvideeritud komisjoni ülesanded üle kuraatori nõukogu. Kuraatorile allusid Tartu ülikool, kubermangude [[gümnaasium]]id, [[kreiskool]]id, [[elementaarkool]]id ja [[eraõppeasutus]]ed. 1837. aastani teostas kuraator järelevalvet [[talurahvakoolidTalurahvakool|talurahvakoolide]]e üle, [[1873]]. aastal allutati talle [[Vene Õigeusu Kirik|Vene õigeusu]]tunnistusse üleläinud talupoegade laste talurahvakoolid ja [[1885]]. aastal ka [[luteri usk|luteri]] talurahvakoolid. Riigieelarvelistes kroonukoolides valvas kuraator nii õppetöö kui majandustegevuse, linna- ja erakoolides ainult õppetöö korralduse üle.
 
1837. aastani olid kuraatori ülesanded: 1) järelevalve seaduste ja haridusministeeriumi eeskirjade täitmise üle, 2) aruannete esitamine haridusministeeriumile õppetöö ja riigi raha kulutamise kohta, 3) koolide tegevuse organiseerimine ja revideerimine ning 4) professorite ja gümnaasiumidirektorite ministrile esitamine ametisse kinnitamiseks. 1837. aastal loodud kuraatori nõukogu oli abistav institutsioon. Selle pädevusse kuulusid järgmised küsimused: poolaasta-, aasta- ja revideerimisaruanded; gümnaasiumide, kreiskoolide ja eraõppeasutuste avamine ja sulgemine; ametnike ja õpetajate töö ning kuritarvitused; koolimajade ost, müük, rent, ehitamine jms. Erimeelsuste korral kuraatori ja nõukogu liikmete vahel esitati küsimus otsustamiseks ministrile.