Erinevus lehekülje "Esimene maailmasõda" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
P
1917. aasta mais kukkus Venemaa valitsus [[veebruarirevolutsioon|revolutsiooni tagajärjel]] kokku, [[Oktoobrirevolutsioon|teine revolutsioon sama aasta novembris]] ja mitmed sõjalised tagasilöögid sundisid Venemaad 1918. aastal Keskriikidega allkirjastama [[Brest-Litovski rahuleping]]u, mis oli sakslaste jaoks märkimisväärne võit. Pärast 1918. aasta kevadel [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|Läänerindel]] edukalt alanud [[Kevadpealetung|Saksa pealetungi]], koondusid liitlasväed otsustavale vasturünnakule, surudes [[Sajapäevane pealetung|paljude järjestikuste pealetungidega]] sakslased lõplikult tagasi. [[Villa Giusti vaherahu|4. novembril 1918]] nõustus Austria-Ungari vaherahuga ja [[Compiègne'i vaherahu|11. novembril]] nõustus vaherahu sõlmima ka [[Novembrirevolutsioon|siseriiklikus kriisis]] olev Saksamaa, mille tulemusel lõppes sõda liitlasvägede võiduga.
 
Sõja lõpuks või vahetult pärast lõppu lakkasid eksisteerimast [[Saksa Keisririikkeisririik]], [[Vene Keisririik]], [[Austria-Ungari]] ja [[Osmanite riik]]. Riigipiirid joonistati mitmel pool ümber, mille tulemusena tekkis või taastati Euroopas üheksa iseseisvat riiki. Samuti jaotati võitjate vahel ära endised [[Saksamaa kolooniad]]. [[1919. aasta Pariisi rahukonverents]]il esitas [[Suur Nelik]] (Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Ameerika Ühendriigid) oma tingimused. Tulevikus analoogsete konfliktide ärahoidmiseks moodustati [[Rahvasteliit]]. Rahvasteliidu missiooni ebaõnnestumine, koos globaalsete majanduslike raskuste, kaotusest põhjustatud häbi (eriti Saksamaa jaoks) ja natsionalismi tõusuga, olid muuhulgas [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] põhjusteks.
 
[[Pilt:Europe 1914.jpg|pisi|[[Euroopa]] poliitiline kaart aastal 1914. Kaardil eristatud neutraalsed riigid, [[Kolmikliit (1882)|Kolmikliidu]] riigid ja [[Antant|Antandi]] riigid]]