Eesti omavalitsuste haldusreform: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
faktitäpsustused
1. rida:
'''Eesti omavalitsuste haldusreform''' oli [[haldusreform]], mille käigus toimusid Eestis [[2017]]. aastal [[kohaliku omavalitsuse üksus|kohalike omavalitsuste]] vabatahtlikud ühinemised ja sundliitmised ning külanimede ja maakonnapiiride muutmised. Tulemusena jäi senise üle 200213 omavalitsusüksuse asemele alles 79 (15 linna ja 64 valda)<ref name="Az6aE" />.
 
Haldusreformi käigus muudeti paljude külade nimesid (enamik neist Saare- ja Võrumaal) sellepärast, et samas omavalitsuses ei või olla mitut samanimelist küla.<ref name="j0Kal" /> Kokku muutus 50 küla nimi, 9 küla kadus täiesti pärast liitmist mõne teise külaga.<ref name="raMgx" />
8. rida:
[[2015|2015. aasta]] [[Aprill|aprillis]] ametisse astunud [[Taavi Rõivas|Taavi Rõivase]] teise valitsuse 2015–2019 tegevusprogramm kajastas muuhulgas [[Eesti valitsus|valitsuse]] kavatsust viia läbi [[haldusreform]].<ref name="dl1em" /> [[2016|2016. aasta]] [[Märts|märtsis]] valitsuse heakskiidu saanud [[Haldusreformi seadus|haldusreformi seaduse]] [[Eelnõu|eelnõuga]] määras valitsus kriteeriumi, mille kohaselt seaduse vastuvõtmisel peab [[Omavalitsus|omavalitsuste]] elanike arvu alampiir olema 5000 elanikku, kuid valitsuse eesmärk oli jõuda vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsusteni.<ref name="7JCvW" />
 
Vabatahtlike ühinemiste ja sundliitumiste tulemusena jäi 200213 omavalitsusüksuse asemele alles 79 (15 [[Linn|linna]] ja 64 [[Vald|valda]]). Muutusid ka paljude [[Küla|külade]] nimed, kuna ühes ja samas omavalitsuses ei või olla mitut samanimelist küla.<ref name="Vy3vP" />
 
Haldusreformi eesmärk, mis pandi haldusreformi seadusse kirja, on [[Kohalik omavalitsus|kohalike omavalitsuste]] võimekuse kasv, kuna nende võimekus oli erinev oma finantspotentsiaali, ametnike arvu ja teenuste pakkumise osas, mistõttu oli mõni omavalitsus selgelt võimekam kui teine.