Mississippi: erinevus redaktsioonide vahel

Jõe pikkus on 3950 km, koos [[Missouri]]ga 6420 km, jõe [[valgla]] hõlmab umbes 3 268 000 km².

 

Algab [[Minnesota]]st, läbib ülemjooksul [[moreen|moreenkõrgustikke]], soid ja järvi, [[Alton]]ist alamal suubub suhteliselt selgeveelisse Mississippisse kollakaveeline setterikas Missouri (nende veed on eristatavad ühinemiskohast veel mitmesaja kilomeetri kaugusel). [[Cairo]]s suubub Mississippisse suurim vasakpoolne lisajõgi [[Ohio jõgi|Ohio]]. Sealt algab Mississippi alamjooks, kus jõe org on üle 25 km lai. Jõgi on enamasti kolmveerand kuni poolteist kilomeetrit lai, [[New Orleans]]i kohal 2,5 km, sügavus 15–30 m. Alamjooksul on jõgi väga looklev, on palju [[soot]]e. Suurimad lisajõed on [[Arkansas (jõgi)|Arkansas]] ja [[Red River]]. Üleujutuste vältimiseks ääristavad jõe kaldaid tammid.

 

New Orleansi lähedal moodustab Mississippi linnujalakujulise [[delta]]. Jõgi kannab [[Mehhiko laht]]e aastas 360–450 miljonit tonni setteid, seetõttu suureneb delta pidevalt. Selle sadade jõeharude ja soiste saarte labürindist eristub viis suurt jõeharu: edela-, lõuna-, kagu-, kirde- ja põhjaharu. Veerikkaim on edelaharu, kuid laevaliiklus toimub peamiselt kanaliseeritud lõunaharul.

 

Mississippile on omane veetaseme suur kõikumine ja üleujutused. Suurvesi on kevadel ja suvel, suurim vooluhulk 50–80 000 m³/s, vähim 3–5000. Eriti katastroofiline üleujutus oli [[1937]], kui veetase tõusis Cairos 17 m ja 75 000 inimest jäi peavarjuta.

 

Mississippi on USA üks tähtsamaid siseveeteid. Ta läbib kogu riigi põhjast lõunasse, jõgikond hõlmab 31 [[osariik]]i, laevateede kogupikkus on üle 25 000 km. Kanalite ja jõgede kaudu on Mississippi ühenduses [[Suur järvistu|Suure järvistuga]], Mississippi suudmest ülesvoolu on laevasõidu tarbeks rajatud 26 [[lüüs]]i. Merelaevadele on Mississippi laevatatav [[Baton Rouge]]'ini (üsna vähe).

 

== Vaata ka ==

* [[Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik]]