Redaktsioon: 12. veebruar 2018, kell 13:20 redigeeri Kosmosemutt2018 (arutelu \| kaastöö) 1 muudatus →‎Kangakudumise mõisted Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. oktoober 2018, kell 12:29 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 787 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Lõim ja kangas.jpg\|pisi\|Kanga kudumine.]] '''Kangakudumine''' on üks [[tekstiil]]i valmistamise viisidest. 22. rida: '''[[Kirjakord]]''' on väikseim osa kangakirjast, kus on esitatud kõik erinevalt ristlevad lõime- ja koelõngad. [[Pilt:Siduse märkimine.jpg\|pisi\|Siduse märkimine.]] '''[[Sidus]]e märkimine''' toimub järgmiselt. Kangakirjas määratakse kirjakord. Vaadatakse, kuidas liigub koelõng esimesel tallalaual ja millistele niitele on niietatud esimese koelõnga peal olevad lõimelõngad. Siduses märgitakse need niied esimese tallalaua kohal tõusma. Koelõnga all olevaid lõimelõngu ei vaadata. Sama korratakse iga tallalaua koelõngaga kogu kirjakorra ulatuses. Teise tallalaua kohal märgitakse siduses tõusma need lõimelõngad, mis on teise koelõnga peal jne. Langevaid lõimelõngu ehk neid, mis koelõngade all, ei märgita. 37. rida: Rõhtsatel telgedel kudumise keerulisemaid ja vastutusrikkamaid töid oli [[kanga loomine]] ehk ''käärimine'' ja sellele järgnev lõimelõngade kangaspuudele rakendamine. Kangalõim ''veeti üles'' (''loodi'') majaseina löödud pulkade vahel, 19. sajandil juba järjest rohkem ''käärpuudel''. Loodud kangalõim tuli rakendamisel ühtlaselt jaotada kogu kanga laiuses, keerata lõimepoomile, niietada ja soastada. Igapäevaseks tarbeks kooti enamasti lihtsakoelisi ~~2—4~~ 2–4-niielisi labaseid ja toimseid kangaid. Labast tehnikat kasutati peamiselt takuste ja peenlinaste, harvemini villaste kangaste kudumisel. Labase tuletisena on [[Eesti]]s seelikuriide ja vaipade valmistamisel rohkesti rakendatud juba keskajal tuntud koeripstehnikat. Tunduvalt vähem leidub rahvapärastes tarbetekstiilides lõimerips- ja panamakude. Toimses tehnikas on kootud enamik villaseid ja poolvillaseid kangaid, kuid ka linaste ja takuste töörõivaste materjal on tiheduse ja vastupidavuse suurendamiseks sageli tehtud toimsena. Kasutatud on nii lõime-, koe- kui ka tasapindset toimset kude. Läbivillased ülerõivaste ja [[sõba]]de kangad kooti neljaniielises tehnikas. Seevastu kolmeniielist nn pooltoimset riiet leidub 19. sajandi tekstiilidest veel vaid [[Muhu]] ja [[Hargla kihelkond\|Hargla]] seelikutes. [[18. sajand]]i teisest poolest alates on kutseliste kangrute eeskujul [[talu]]deski rohkesti hakatud kasutama segatoimset tehnikat, milles lõngade ristumissageduse ja lõimejoonte suundade muutmisega oli võimalik kududa erinevate koemustritega nurk-, murd-, rist- ja astangtoimseid (''kilbilisi, murrelisi, anesilmseid'') kangaid. Kolmandat põhitehnikat, atlassi, on selle lõtvuse ja kiire kulumise tõttu Eesti tarbetekstiilides kasutatud vähem. Ainult siin-seal saartel ja [[Lõuna-Eesti]]s võib leida poolatlasstehnikas tekstiilesemeid. [[19. sajand]]i teisel poolel hakati põhitehnikaid täiendama mitmesuguste kirikangaseadlustega, mille tulemusena saadi juba drell-, raanu- ja vagupindseid ning pitstehnikas kangaid. Eriti osavad kangakudujad olid [[Setumaa\|setu]] naised, kes lihtsatel maatelgedel on osanud valmistada ~~2—8~~2–8-niielisi nn ''kotsanitse'' kangaid. Rahvakunsti esindusesemete kudumisel on Eesti eri piirkondades osatud erinevalt mitmevärviliste lõngadega mustrite korjamis-, naast-, roosimis- ja pindpõimetehnikas liitkirjadega luua teisendirohkeid kaunistustekstiile.<ref name="Eesti rahvakultuur"/><ref name="Eesti rahvakultuuri leksikon"/> ==Algkangad== 51. rida: <gallery> ~~File~~Fail:Labane kude.jpg\|Labane kangas telgedel. ~~File~~Fail:Toimne kude.jpg\|Toimne kangas telgedel. ~~File~~Fail:Poolatlass kude.jpg\|Atlasskangas telgedel. </gallery> 63. rida: Labase kanga kudumiseks on vaja [[Kaks\|kahte]] niit ja kahte tallalauda, kuid kududa saab ka suurema [[arv]]u niitega. Nelja niiega kootakse, kui lõim on peenike ja [[suga]] tihe. Kududes [[paarisarv]]u niitega, võime niietada järjeliselt ja nurkselt, [[paaritu arv]]u niitega peab niietama nurkselt. Olenemata niite arvust on tallalaudu alati [[kaks]]. Kasutades erinevaid materjale ja erineva tihedusega sugasid, saab labases tehnikas kududa eriilmelisi kangaid. Hõreda [[Suga\|soaga]] kududes ja koelõnga tugevasti kinni lüües katab koelõng lõime täielikult. Kõnepruugis nimetatakse seda ka koeripsiks. Koelõnga lõdvalt kinni lüües ja osa piivahesid tühjaks jättes saab kududa õhulisi ja ažuurseid kangaid. <ref name="Kangakudumine2"/> ~~<ref name="Kangakudumine2"/>~~ ===Toimne kangas===

Kangakudumine: erinevus redaktsioonide vahel