August Pähn: erinevus redaktsioonide vahel

Oli aastal [[1931]] [[Hugo Bernhard Rahamägi|Hugo Bernhard Rahamäe]] isiklik adjunkt. Seejärel [[1931]]–[[1941]] oli ta [[Koeru Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetaja (valimisel, 5. juulil 1931, sai ta ainsa kandidaadina 738 poolthäält, vastu ei ühtki<ref>Koeru koguduse õpetajaks A. Pähn. [[Rahvaleht]], 9. juuli 1931, nr. 79, lk. 1.</ref>). Lisaks oli ta [[1935]]–[[1938]] [[Rakke kogudus]]e hooldajaõpetaja ja Järva praostkonna abipraost [[1935]]–[[1940]]. 14. juunil 1940 sai ta [[Omakaitse Sihtkapital]]i Järvamaa toimkonna juhatuse liikmeks (tegi ettepaneku annetada korratusse jäetud haudadel asetsevad ristid Omakaitse Sihtkapitalile)<ref>Omakaitse sihtkapitalile rajati Järvamaa toimkond. Rahvaleht, 15. juuni 1940, nr. 139, lk. 5.</ref>. Oli Järva praostkonna praosti kohusetäitja [[1940]]–[[1941]]. Praostiks valimisel, 9. jaanuaril 1940, sai ta 12 häält ja vastaskandidaat, Türi koguduse õpetaja [[Peet Nõmmik]], 7 häält<ref>Aug. Pähn Järva praostiks. Rahvaleht, 10. jaanuar 1940, nr. 8, lk. 5.</ref>.

[[29. november|29. novembril]] [[1944]] moodustasid [[Adolf Horn]], [[Hugo Pärno]] ja August Pähn kiriku elu korraldava toimkonna. See toimkond otsustas hakata kirikut juhtima. Kutsuti kokku Piiskoplik Nõukogu. [[17. jaanuar]]il [[1945]] valis Piiskoplik Nõukogu ajutise piiskopi asetäitja ja ajutise Konsistooriumikonsistooriumi. Teiste ametite hulgas oli August Pähn 1946–1948 [[Usuteaduse Kõrgem Katsekomisjon|Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni]] rektor.