Erinevus lehekülje "Sokrates" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 2940 baiti ,  2 aasta eest
Miks mitte
P (Tühistati kasutaja RolandSilt (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Märt Põder.)
Märgis: Tühistamine
(Miks mitte)
Märgis: Mobiilimuudatus
Sokrayes on mähis
[[Pilt:Socrates Louvre.jpg|thumb|Sokratese marmorkuju [[Louvre]]'i muuseumis]]
'''Sokrates''' ([[469 eKr|469]]–[[399 eKr]]) oli [[Vana-Kreeka|vanakreeka]] [[filosoof]], kes elas ja õpetas [[Ateena]]s.
 
Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete [[Platon]]i, [[Xenophon]]i, [[Aristophanes]]e jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidlustes või vestlustes, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole ([[sokraatiline meetod]]), nagu seda kirjeldab Platon, kelle [[Platoni dialoogid|dialooge]] peetakse kõige põhjalikumaks Sokratese kui filosoofi kohta käivaks allikaks ning millest lähtuvalt tavaliselt Sokratest käsitletakse. Täpselt pole teada, kui palju ja mida Sokrates ise arvas ja õpetas ning kui palju panid oma mõtteid tema suhu ta õpilased. Läbi aegade on arvatud, et Platon esitab osas oma hilisema perioodi dialoogidest Sokratese suu läbi oma enese mõtteid.
 
Võib arvata, et [[filosoofia]] ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma; filosoofia pole seega mitte sõnadega sofistide kombel mängimine või pilvepiiril taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis. Seepärast tegeles Sokrates ka eelkõige [[kõlblus]]se puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke [[voorus]]i ([[aretē]]) nagu [[õiglus]] ([[dikaiosynē]]), [[vaprus]] ([[andreia]]), [[vagadus]] ([[hosiotēs]], [[eusebeia]]), [[mõistlikkus]] ([[sōphrosynē]]) jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu ([[eudaimonia]]).
 
Vooruste määratlemisega seonduv ning läbiv teema Sokratese õpetuses on püüd määratleda seda, mis on teadmine ([[epistēmē]]) ja kuidas see toimib. Et kõik ametimehed midagi oskavad – neil on mõni kunst või oskus ([[technē]]) –, siis selle juurde peab kuuluma ka teadmine sellest, mida nad oskavad, ning seda teadmist peavad oskama nad ka teistele, nt õpipoistele edasi anda, seega peavad oskama nad sellest sõnade vahendusel aru anda ([[logos]]). Enamasti aga satuvad ametimehed oma tegevusest aru anda püüdes raskustesse, mis ongi Platoni "sokraatiliste dialoogide" üheks peamiseks teemaks.
 
Kuna Sokrates eelistas suhelda oma järgijatega tänavatel või avalikes paikades ning vastandus sellega [[sofistid|sofistidele]], kes õpetasid raha eest ja olid seetõttu kättesaadavad rikkamatele ateenlastele, siis pidasid [[küünikud]] end oma filosofeerimisviisi tõttu Sokratese kõige autentsemateks järgijateks.
 
[[Ateena]] valitsus mõistis Sokratese üle kohut, sest tema õpetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja lugupidamatuse ning polise poolt tunnustatud jumalate salgamise. Pärast surmamõistmist lükkas Sokrates talle tema pooldajate pakutud põgenemisvõimaluse tagasi ning nõustus surmaga, juues [[täpiline surmaputk|täpilisest surmaputkest]] valmistatud alkoholiga segatud mürki, mida surmaotsuse täideviimisel kasutati.
 
== Sokratese kaaskond==
1

muudatus