Balti laevastik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
150. rida:
Strateegilist luuret potentsiaalse vaenlase sõjajõudude vastu viis läbi sõjamerelaevastiku staabi luureosakond ning operatiivluuret [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]i kuuluvate ja ka Balti mere laevastiku allüksustega. Taktikalist luuret NATO bloki sõjalaevade suhtes viis läbi Balti laevastiku 10 laevast koosnev [[168. eriotstarbeline üksikdivisjon]], kuhu kuulusid [[kalalaev]]adeks maskeeritud signaalluuretehnikaga varustatud luurelaevad, mis NATO [[mereväeõppus]]te ajal [[Põhjameri|Põhjameres]] ja [[Läänemeri|Läänemeres]] teostasid signaalluuret ja [[hüdroakustiline luure|hüdroakustilist luure]]t laevade vahel peetavate sideseansside ning [[sidekanal]]ite suhtes. Divisjoni staap asus Balti laevastiku sõjamerebaasis [[Baltiisk]]is.
 
1975. aastal toimus Riias paiknenud sõjalaeval (fregatil) [[Storoževoi]] [[poliitjuht|poliitjuhi]], 3. järgu kaptenkapteni [[Valeri Sablin]]i korraldatud [[mäss]], mis suruti maha.
 
1981. aasta oktoobris toimus skandaalne rahvusvaheline intsident Balti laevastiku [[Whiskey klassi allveelaev]]aga [[S-363]]. Allveelaev üritas teadmata eesmärgil siseneda [[Rootsi]] [[Karlskrona]] [[mereväebaas]]i ja sõitis samas kaljumadalikule ning selle pardal oli ka [[tuumarelv]].