Erinevus lehekülje "Pilvelõhkuja" redaktsioonide vahel

→‎Kõrghoonete määratlus: Ei ole olemas pilvelõhkujateks arvestamist. Eesti keeles ei öelda, et "õuna ei arvestata köögiviljaks" vaid "õuna ei peeta/loeta köögiviljaks".
(→‎Kõrghoonete määratlus: Ei ole olemas pilvelõhkujateks arvestamist. Eesti keeles ei öelda, et "õuna ei arvestata köögiviljaks" vaid "õuna ei peeta/loeta köögiviljaks".)
Kõrghooneks loetakse ümbritsevate hoonestusalade keskmisest hoonestuskõrgusest oluliselt kõrgemat hoonet. Eesti projekteerimisnormides EPN 10.10 ja standardis "EVS 812-8:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 8, Kõrghoonete tuleohutus" loetakse ehitise tuleohutuse seisukohalt kõrghooneks enam kui 24 m (kõrgeima korruse põranda kõrgus maapinnast) kõrgust hoonet. Teemaplaneering “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ käsitleb kõrghoonena hooneid, mille kõrgus on üle 45 m ning pilvelõhkujana hooneid kõrgusega üle 124 m.
 
Kõrghooneks peetakse üldjuhul kontorihooneid, hotelle ja korterelamuid. Kõrgeid [[ehitis]]i, mis ei ole [[kõrghoone]]d, nimetatakse [[kõrgrajatis]]teks ja neid ei arvestataloeta pilvelõhkujateks. Kõrgrajatised võivad olla kõrged teletornid, korstnad, mastid, [[Püloon (sillaehitus)|püloonid]], vms.
 
<center>{{tsitaat|Kõik pilvelõhkujad on kõrghooned, kuid iga kõrghoone ei ole pilvelõhkuja.|}}</center>
Anonüümne kasutaja