Erinevus lehekülje "Pilvelõhkuja" redaktsioonide vahel

resümee puudub
==Kõrghoonete määratlus==
{{vaata|Kõrghoone}}
 
Kõrghooneks loetakse ümbritsevate hoonestusalade keskmisest hoonestuskõrgusest oluliselt kõrgemat hoonet. Eesti projekteerimisnormides EPN 10.10 ja standardis "EVS 812-8:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 8, Kõrghoonete tuleohutus" loetakse ehitise tuleohutuse seisukohalt kõrghooneks enam kui 24 m (kõrgeima korruse põranda kõrgus maapinnast) kõrgust hoonet. Teemaplaneering “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ käsitleb kõrghoonena hooneid, mille kõrgus on üle 45 m ning pilvelõhkujana hooneid kõrgusega üle 124 m.
 
Kõrghooneks peetakse üldjuhul kontorihooneid, hotelle ja korterelamuid. Kõrgeid [[ehitis]]i, mis ei ole [[kõrghoone]]d, nimetatakse [[kõrgrajatis]]teks ja neid ei peetaarvestata pilvelõhkujateks. Kõrgrajatised onvõivad olla kõrged teletornid, korstnad, mastid, [[Püloon (sillaehitus)|püloonid]], vms.
 
{{tsitaat|Kõik pilvelõhkujad on kõrghooned, kuid iga kõrghoone ei ole pilvelõhkuja.|}}
Anonüümne kasutaja