Pilvelõhkuja: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
44. rida:
===Modernismieelsed kõrghooned (1884–1939)===
{{vaata|Esmased kõrghooned}}
[[Pilt:Detroit Photographic Company (0597).jpg|thumb|left|[[Manhattan]]il asus [[Park Row]] tänaval linnavalitsuse hoone kõrval mitu varast kõrghoonet. Need kuulusid ajalehetoimetustele: [[New York World Building]] (1890-1955), [[New York Tribune Building]] (1875-1966) ja [[New York Times Building (41 Park Row)|New York Times Building]]. VärvitudKoloreeritud foto umbes aastast 1906.]]
 
Esmased kõrghooned rajati aastatel [[1884]]–[[1939]] enamasti [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] Idarannikul ja sisemaal Kesk-Läänes. MaailmaliidriksMaailma liidriks tõusnud riigi suurlinnad arenesid kapitalistlikult – industrialiseerimine progresseerus ning Euroopa emigrantidega ülerahvastatud elanikkond sotsialiseerus. 19. sajandi lõppedes algas [[Manhattan]]i saarel [[New York|New Yorgis]], mis oli Põhja-Ameerika peamine rahvusvaheline kaubanduse ja rahanduse sõlmpunkt, massiline kõrghoonete ehitus ja arendus. Teised varajaselt kõrghoonestatud linnad olid [[Chicago]] kõrval veel [[Philadelphia]], [[Detroit]], [[Cleveland]], [[Boston]], [[Baltimore]] ja [[Pittsburgh]].
 
Nood kõrghooned olid enamasti rohkete ornamentide ja skulptuuridega kaunistatud ning neil puudusid kaasaegsed [[Postmodernism|postmodernistlikud]] klaaslahendused. Hoonete aknaavadega [[Fassaad|fassaadid]] olid valmistatud kivimaterjalidest, mida toetasid [[Teras|terasest]] raamsõrestikud. Kunstiliselt olid läbivad prantsuspäraselt toretseva [[Uusbarokk|''beaux-arts'']] ning eksootiliselt elegantse [[Art déco|''art déco'']] arhitektuuristiilide iluideaalid, või muud [[Historitsism|historitsistlikud]] esteetikad, nagu algselt populaarne [[uusgootika]]. Tänapäeval kannavad need hooned endas ajaloomälestusmärgilist tähendust möödunud ajastustest.
 
Sageli väidetakse, et maailma esimene pilvelõhkuja oli [[1885]]. aastal [[Chicago]]s valminud [[Kodukindlustuse hoone]]. Siiski valmis [[New York|New Yorgis]] juba 15 aastat varem, [[1870]] [[Õiglase Elukindlustuse hoone]], mis oli 7,5 korrust kõrge, poole kõrgem ümberkaudsetest hoonetest, ja milles oli maailma üks esimesi [[lift]]e. Selleks, et ehitist kergemaks ja odavamaks muuta, kasutas arhitekt [[George Post]] algelist sõrestikku. See hoone hävis [[tulekahju]]s [[1912]].
 
[[1890. aastad|1890. aastatel]] hakati kõrgete hoonete ehitamisel juba üldiselt sõrestikku kasutama. [[1901]] valminud [[Philadelphia linnavalitsuse hoone]] on siiamaani maailma kõrgeim sõrestikuta ehitis (167 m). Selle raskust kannavad hoone [[müür]]idvälisseinad. Siiski ehitatakse tänapäeval paljud väga kõrged ehitised peaaegu üksnes [[tugevdatud betoon]]ist.
 
[[1931]] valmis [[Empire State Building]] [[New York|New Yorgis]], millel on 102 korrust. See on läbi aegade esimene hoone, millel oli üle 100 korruse. See on 380 meetrit kõrge ja ta jäi maailma kõrgeimaks hooneks kuni [[1972]]. aastani, mil New Yorgis valmis [[Maailma Kaubanduskeskus]]. [[1951]] lisati hoone katusele antenn, mis suurendas ta kõrguse 449 meetrini.
 
[[II Maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseltjärel hakati [[Moderniseerimine|moderniseerimise]] käigus hoogustunud tempoga teostama teiseseid [[Rahvusvaheline stiil|rahvusvahelisest stiilist]] kantud klaaskõrghoonete projekte [[Raudbetoon|raudbetoonist]] struktuuridega. [[Manhattan]]il lammutati muuhulgas ka arhitektuuriliselt ilusaks peetud [[Singer Building]], samuti nagu võeti maha terveid vanema hoonestusega kvartaleid, kus asusid peamiselt üürikorterid.
 
{{Clear}}