Mustvee lahing: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{Sõjaline konflikt | konflikt = Mustvee lahing | osa = teisest maailmasõjast | pilt = | pildiallkiri = | aeg = 19. september 1944 - | koht = Euroopa, Eesti, Mustv...' |
Resümee puudub |
||
4. rida:
| pilt =
| pildiallkiri =
| aeg = 19. september 1944
| koht = [[Euroopa]], [[Eesti]], [[Mustvee]]
| koordinaadid =
33. rida:
| väejuht2 = '''Teljeriikide juhid'''
| väejuht3 =
| jõud1 = '''Punaarmee'''
| jõud2 = '''Teljeriigid'''
* 30 tanki
* 2 jalaväerügementi
| jõud3 =
| kaotused1 =
42. rida ⟶ 44. rida:
}}
'''Mustvee lahing''' (19. september 1944) oli osa Eesti pinnal toimunud lahingustest [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja ajast]]. Lahingu tulemusena vallutas Punaarmee Mustvee linna. Linnast taganendud üksused süütasid selle põlema.
8. Eesti Laskurkorpuse ülem kindralmajor Lembit Pärn andis 19. septembril 1944 käsu 7. laskurdiviisi kahe polguga vabastada käigu pealt Mustvee linn. Pärast vabastamist pidi diviis edasi liikuma Pauska peale. Lahingu käigus liikusid vene suurtüki üksused väga kiiresti edasi. Nende hoog oli nõnda suur, et vastase taganevaid üksuseid jälitasid suurtüki üksused nõnda, et jalaväe üksused neid ei olnud võimelised neid toetama. [[354. Laskurpolk|354. laskurpolgu]] ülem polkovnik [[Vassili Võrk]] tõrjus vastase vasturünnakud jalaväe ja suurtükitulega toetades oma tegevust Katjušade tulega.
== Lahingu algus ==
7. laskurdiviis ees liikus pataljoni suurune eelsalk, mida oli tugevndatud tankihävitus suurtükiväega. Kasepää kandis märkasid punaarmee eeljugestus üksued seitset saksa tanki liikumas lõuna suunas. Selle info peale võttis üksus piki teed majade taha positsioonidele ning valmistus lahinguks. Kui esimene saksa tank oli jõudnud postsioonidest 100 meetri kaugusele avati tuli. Suure tule efektiivsusega suudeti saksa üksused sundida taganema põhja suunas.
| |||